Niisuguse mõnes mõttes loomade närvisüsteemi algeid meenutava mehhanismi on avastanud Brasiilia teadlased eesotsas Gabriela Niemeyer Reissigiga Belotase Föderaalülikoolist.

Taimedel teadagi närve ei ole, kuid see eest on pikad peened torud, ksüleem ja floeem, mida mööda liiguvad mahlad juurte, lehtede ja viljade vahel. Just seda torustikku mööda levibki ka teadlaste avastatud elektrisignaal.

Niemeyer Reissig ja ta kaaslased seadsid kirsstomatitaime ümber Faraday puuri ehk traatvõre, mis varjestas taime väliste elektriväljade eest. Tomati vilja peale tõstsid nad liblikarööviku, vilja ümber sidusid nad aga kotikese, et röövik vilja peal paigal püsiks ja just seda näksima hakkaks.

Taime varde pistetud elektroodid näitasidki, et niipea, kui röövik tomatit nosima asus, muutus ka elektrivool varres. Ka vesinikperoksiidi seejärgselt eritumist taimelehtedelt ja näksimata viljadelt õnnestus teadlastel mõõta.

Juba varem on teadlased avastanud, et taimedes levivad erilised elektrisignaalid, kui kahjustada saab mõni leht. Nüüd siis selgub, et ka vilja närimise korral juhtub sama. Oma katsest ja selle tulemustest kirjutavad teadlased ajakirjas Frontiers in Sustainable Food Systems.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.