Umbes 620 aastat e.m.a sündinud Aisoposel on õpetlik lugu mehest ja metsast. Mees palus metsalt kõigest väikest jupikest saarepuud, et valmistada kirvele vars. Mets oli lahke ja loovutas ühe oma okstest. Mees tänas, parandas kirve ja asus metsa raiuma.

Loo kandev idee pole ka 2500 aastat hiljem grammigi vananenud. Valmi mõtteruum on avar ja sisaldab mitut sõnumit. Näiteks vaenlase aitamise kahjulikkusest või rumalast lahkusest. Teame ka ütlust, et annad sõrme ja võtab käe või et igal oinal on oma mihklipäev jne. Veel võiks mõelda, et ükski mets pole igavene. Selle edu loob tingimused omaenda hävinguks. Varem või hiljem oleks leidnud kirves nagunii varre. Metsale pole midagi ette heita. Selle hukk oli paratamatu.

Teema seostub interneti arenguga. Tasahilju kasvab märgusõna "Web3" esinemissagedus. Aasta lõppedes puudutasid teemat kaks veebiruumi megastaari: Tesla tegevjuht Elon Musk ja Twitteri kaasasutaja Jack Dorsey. Nüüd ongi huvitav jälgida, kas nende efekt on sedavõrd mõjus, et Web3 muutub üleöö sama populaarseks jututeemaks, kui juhtus mõne aasta eest Bitcoin'iga. Viimase puhul võib muidugi teadvuse kirgastumise põhjuseks pidada inimestes õilmitseva kasuhimu äratamist, ent pole võimatu, et sama mehhanism töötab ka seekord.

Plokkahela tehnoloogia olemust mõistavad vähesed. Piisab kui mõistmatu tehnoloogia pakub võimalust rikastumiseks. USA-s korraldatud 1000 täiskasvanu küsitlemisel selgus, et umbes iga kolmas uskus saavat ennast krüptomiljonäriks. Seejuures pidas 25–30-aastaste seas pidas krüptoinvesteeringuid rikkuse allikaks peaaegu kaks kolmandikku vastajatest.

Web3 idee rajaneb samuti plokkahela tehnoloogial ja selle eesmärk on rikastumine. Täpsemalt rikkuse jagamine, mitte spekuleerides, vaid ise rohkem tehes, mille motivatsioon on võimalus saada tasu, kasvõi mikroskoopilistes kogustes. Internetis osalejate arvuga arvestades võiks kübemetest saada hunnik.

Internetitehnoloogiale rajatud veebiruumi arengut võib võrrelda tule kasutamisega. Veebi esimene versioon oli kui lõke, mille ümber istudes sai igaüks oma veebibrauseri kaudu infosooja ja valgust. Mõttelise tule allikad olid tsentraliseeritud näiteks uudisportaalide ja e-kaubanduse näol. Perifeerias asuvad kasutajad olid anonüümsed.

Veeb 2.0 puhul otsustasid kasutajad ise mõttelist tuld luua, et seda siis blogikannete, videote ja muu sisuloomena teistele pakkuda. Ometi tootis näiline hajusus uut tsentraliseeritust, mida kinnitavad selle ajastu rikastujad. Nendeks olid klientide sisu vahendavad otsinguteenused, sotsiaalmeedia, Youtube' jmt.

Veebi kolmas generatsioon peaks idee järgi ühendama sisu tootjad ja tarbijad otse omavahelisse hierarhiast vabasse võrgustikku, omistades igaühele ainulaadse identiteedi koos raamatupidamisega. Personifitseerimine rajaneks Bitcoin'i-laadsele ideele ehk plokkahela tehnoloogiale. Kasutajatele lisandub võimalus lisaks teineteisega toimuvale infovahetusele vahetada väärtussõnumeid.

Vorm võib olla midagi muud, aga selle sisu sarnaneks karmale, spirituaalsel "annad midagi – saad midagi" ideel. Praegu koguvad kellelegi tööga kasulikuks loodud infopalade vahendamise eest kasu peamiselt Google ja Facebook. Taoline infopala võib olla kasvõi arvamus, otsingu päring vmt, sest inimeste huvid ja vajadused ongi väärtuse väljendused. Web3-s saaks taolist virtuaalset kullatolmu levitada vahemeesteta.

Krüptoraha tehnoloogiast saadud kogemusega loodetakse senine internet kujundada väärtuste vahendamise üle detsentraliseeritud ja anonüümset raamatupidamist hoidvaks ökosüsteemiks. Tsentraalsed lõkked kaotaksid võimu. Idee järgi ajendaks taoline lahendus igaühte looma ja tarbima väärtust kasvõi kõige väiksemas koguses, mis summeerudes toodaks varasemaga võrreldes veelgi rohkem allegoorilist sooja ja valgust.

Lisaks kaoks veebiteenustesse sisselogimise võtmete vajadus, sest kasutajad on identifitseeritud, kuid samas oleks tagatud nende anonüümsus, vähemalt ideaalis. Ideaalis langeks ka teenuste hinnad, kuna pakkumisi oleks rohkem, väärtusühikud ehk raha voolaks vabamalt ning suuremas mahus, kuna teenuseid kasutataks vajaduspõhiselt, tasudes ja juhtides nende väärtuspakkumisi mikromaksetega.

Sõnadega on lihtne luua peibutavat maailma, sest tekst pole kunagi tegelikkust ammendav. Puudujääva täidab vastuvõtja fantaasia. Sellest sõltub, kas kogetakse midagi head või halba. Elon Musk ja Jack Dorsey näevad Web3 kohta kirjutatus ohumärke, pidades ideed krüptoentusiastide unenäoks.

Sellest paistis piisavat uue sõnasõja algatamiseks, mis võib sundida ülejäänud veebisurfareid pooli valima. Sellest võib kujuneda omakorda vaidlus, kas senine internet peaks küsijale andma jupikese mõttelist "saarepuud".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".