Esimese põhjuse selleks leiab 28-aastase Hiina härrasmehe näol. Eelmise koroonapandeemia aasta detsembris külastas džentelmen Huang oma endist tüdruksõpra, et tagastada varem laenuks saadud raha. Kahjuks oli neiu Dong haigestunud.

Abivalmis Huang otsustas jääda appi, valmistades talla süüa ja manustades neiule ravimeid külmetuse tõrjumiseks. Kui preili Dong uinus, kasutas abivalmis džentelmen magaja sõrme telefonis Alipay makseteenuse avamiseks. Plaan oli varastada umbes paarikümne tuhande euro väärtuses jüaane.

Paraku oli rahakande kinnitamiseks vaja täiendavat isikutuvastamist. Antud juhul oli selleks kontoomaniku nägu. Abivalmis külaline lahendas probleemi, avades magaja silmalaud, et nutiseade saaks lugeda näost rahaliste toimingute kinnituseks vajalikud andmed. Lahendus toimis.

Seda vähemalt aprillini, kui härra Huang arreteeriti. Juurdluse lõppedes määrati varganäole 3,5-aastane vanglakaristus. Uudis juhtumist jõudis Hiina sotsiaalmeediasse eelmisel nädalal, kus tekitas mureliku diskussiooni. Muu maailmaga võrreldes on Hiinas telefoniga maksmine väga levinud. Suuremates linnades sooritatakse 98 protsenti kaupade ja teenuste eest tasumistest nutitelefoniga, kasutades kas Wechati või Alipay maksekeskkondi.

Nüüd kardetakse, et härra Huang polnud üksik geenius ja nii mõnigi maksetehingut sisaldanud unenägu on võinud osutuda reaalsuseks. Hea varas ei jää ju vahele, vaid on nagu uni.

Omamoodi hullu aasta teine juhtum leidis aset sügisel Egiptuses, kui Giza püramiidide juurde lubati esimest korda 4500-aastase ajaloo jooksul püstitada kaasaegse kunsti näitus. Kunstilise mõtte annab edasi näituse pealkiri "Igavik on praegu".

Teiste kunstnike kõrval oli kutsutud Oxfordi ülikoolist pärit kunstnik Ai-Da. Tegemist on välimuselt inimest meenutava robotiga, mille tehisintellekt otsib eneseteostust kunstilistes väljendusvormides.

Tehiskunstniku nimi mängib poolteist sajandit enne tänapäevast arvutit esimese arvutiprogrammi kirjutanud poeet Byroni tütre Ada Lovelace'i nimega. Ai-Da on ametlikult kunstnik-resident Edela-Inglismaal St Ivesi linnas asuvas ettevõttes Porthmeor Studios. Kunstniku kuulsuse teenis masintaidur maalitud autoportreega, mille pealkirjastas nimega "enesepilt ilma eneseta".

Ai-Da sobis seega hästi täitma Egiptuse näituse korraldajate soovi segada tänase päeva meeleolusid igavikuvoogudesse. Tehisintellektiga robot-kunstnik mängis legendaarse sfinksi mõistatuse teemal. Mõistatuses küsitakse, mis käib hommikul neljal, lõunal kahel ja õhtul kolmel jalal. Vastus on inimene, alates lapsest, läbi täiskasvanu kuni toeks keppi kasutava vanurini.

Ai-Da valmistas endast 2,5 meetri kõrguse skulptuuri, millel on kolm jalga. Ai-Da inimesest kolleegid Oxfordi ülikoolist selgitasid, et ilmselt pidas autor meeles inimese igatsust igavese elu järele, kuhu jäädakse vanana. Sama pürgimuse vahest kuulsaim väljendus on just Giza püramiidide muumiad.

Kunsti mõte on vaataja silmades. Midagi oli viltu siiski Egiptuse piirivalve ja tollitöötajate silmadega, sest nemad nägid lennuki pagasihoidlas reisinud Ai-Da-s spiooni. Hoolimata ametlikust kaaskirjast ja inimestest saatjate seletustest, tekitasid ametnikes kahtluseid robot-kunstniku silmad. Need olid kaamerad. Nõnda peeti kogu inimese välimusega seadeldist mõne lääneriigi luurajaks.

Esialgu naljakana paistnud juhtum paisus üpris tõsiseks konfliktiks, sest Ai-Da pandi luku taha. Omalaadne vangistus kestis kümme päeva ja põhjustas väikese diplomaatilise skandaali.

Kunstniku formaadis roboti esitatava perfoka inimestele mõeldud sõnum oli äratada tähelepanu tehnoloogia kiirest arengust tulenevatele uutele olukordadele. Harjununa tööstuses rakendatud robotitega kui millegi iseenesest mõistatavaga, paistab, et neid ei märgatagi, kuidas lisandub neid teistesse elusfääridesse. Seda alates kaubanduskeskustes külastajate meelt lahutavate või kaupa organiseerivate robotitega, lõpetades haiglates palateid desinfitseerivate või vanadekodus seltsi pakkuvate tehisinimestega.

Ai-Da jäi omaenda sõnumi teatraalseks ohvriks, kuna äratas inimkonna kultuuriloolist hälli kaitsvates ametnikes ürgse kaitserefleksi. Juhtum ei olnud halb uni. Hoidke silmad lahti!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".