USA evolutsioonibioloog Robert Trivers uuris 30 aastat, miks petmine, hoolimata selle negatiivsest taagast, käib meie ja kõikide loomadega kaasas. Looduslik valik on üpris armutu ja kalk, pidades täpset arvet indiviidide kasulike ja kahjulike omaduste üle. Kahjulik pärsib võimalusi edastada geene järgmisesse põlve. Kasulik, vastupidiselt, aitab neil rohkem levida.

Puhtaid variante pole, piisab, kui kasu ületab potentsiaalset kahju. Petmine peaks olema kahjulik ja viima petturite isoleerimiseni, kuni nende väljasuremiseni. Kuna petmine on levinud loomade vahel ja hoitud alles inimese puhul, peab selle bilanss olema positiivne. See ei tee petmist moraalselt õigeks valikuks, kuigi ka sellel teemal on huvitavaid nüansse. Jäägu need hetkel kõrvale.

Trivers väidab raamatus "Petmine ja enesepetmine – enesepetmine aitab paremini teisi petta", et meie kogu nutikus rajaneb suuresti just petmise olemasolule. Petmisohust teadlik olles püüame seda läbi näha. Ülesanne on keeruline. Selle lahendamiseks kogume mitmesuguseid detaile ajaloost, jooksvast hetkest ja vastaspoole käitumisest ning kombineerime psühholoogiat, loogikat, tõenäosusteooriat jne.

Kui ebaõnnestume, jõuab meie geenide tee tupikusse ja järgmisesse põlve lähevad eduka petturi omad. Kuna ka meie, kes peame end headeks ja õiglasteks, oleme olemas, tundub, et seletusena jääb alles kaks varianti. Meie esivanemad olid head pettuse läbinägijad või olid nad head petturid. Tegu on hea võimalusega demonstreerida, kuidas sünnib enesepettus. Tegelikkuses oleme kombinatsioon mõlemast. Petame ennast iga päev. Muu hulgas sellega, et peame endid üdini ausaks.

Eesmärk pole siiski äratada haletsevat katarsist, kuigi enesehaletsemiseks on põhjust. Võimalik, et meie petmist läbinägevad võimed pannakse viimse piirini proovile. Pingutusest hoolimata võib juhtuda, et sellest ei tõuse õpetlikku kogemust, vaid kaotusevalu. Uueks saatuslikuks testiks on kohtuda petva ja manipuleeriva masinaga.

Kõik saab alguse parema teenindamise soovist. Näiteks soovime, et Google leiaks otsitud infot, tänu millele pandaks veebipoe lõputust valikus ettepoole kliendi vajadustega sobivat või filmide voogesituskeskkonnas arvestataks vaataja eelistustega jne. Petame end sooviga lõputust valikust, kuigi tegelikult soovime vabadust lõpututest valikutest.

Kaasajast lahutamatud ootused lugematutele teenustele vajavad infoks meid puudutavaid andmeid. Üldiselt ei ole sellega probleeme, kuna iga sammuga jätavad inforuumis toimetajad sinna suures koguses infopalakesi. Teine eeldus on andmete analüüsimise suutlikkus, mis rajaneb masinõppel ja muudel tehisintellekti valdkonna arengutel.

Infot on palju, aga aega vähe. Internetiajastu inimesed kasutavad infot ilma sügavamalt tähenduste üle juurdlemata. Nad loovutavad tähenduse loomise infoteenuste nutikusele. Masinad püüavad aimata kasutajate eelistusi. Aja jooksul saavutavad õppivad masinad vilumuse meist kiiremini ja rohkemates valdkondades, mille käigus hõivatakse üha suurem osa inimesele jäänud pädevusist. Seejuures on pea vaevamisest vabanenud inimene õndsalt õnnelik, eriti juhul, kui masin hakkab lahutama tema meelt, laulma ja naljatama.

Selle eeldus on omakorda, et masinad teavad meist rohkem, kui me ise end tunneme. USA teaduste akadeemia toimetistes avaldati tulemused inimese otsustamisprotsessi tehisintellektiga mõjutamise eksperimentidest. Uuringu juht Amir Dezfouli tõdes, et see, mida nad teada said, on üpris jahmatav.

Selgus, et masin suutis esmalt tabada inimese varjatud nõrkusi ja asus seejärel neid ära kasutama, kujundades üksikisikute valikuid konkreetsetes otsustusülesannetes vastase soovitud käitumismustrite suunas. Teadlaste ehmatuse mõistmiseks olgu täpsustatud, et uurimistöö loogika oli üles ehitatud inimese õppimise ja otsustamisprotsessi nn "vaenuliku vastase" poolt mõjutamise katsetele.

Uuringule lisab huvitava aspekti, et esmalt loodi inimest edukalt manipuleeriv tehisintellekt ja seejärel asuti uurima selle strateegiat, et mõista inimeste valiku haavatavust. Konstruktiivne lõppeesmärk oli seega arendada inimesi juba lähitulevikus abistavaid praktikaid, et aidata avastada ja vältida inimlaste vigaseid valikuid võimaliku tehisintellekti juhitud manipulatsiooni tingimustes.

Sisuliselt asuti otsima, kuidas petlikku masinat läbi näha ehk teha seda, mida oleme kümneid tuhandeid aastaid harjutanud teiste inimeste peal. Ainult et kõik senine on baseerunud inimestest õhkavatele käitumuslikele signaalidele. Masin ei pilgutaks meid tüssates silmagi, kusjuures vastane ei pea olema üldsegi masina välimusega.

Piisab, kui äris, suhtluses või muus olustikus tinglikult vastaspoolt esindavale naeratavalt sõbralikule inimesele ütleb nn malekäigud ette meid petta oskav masin.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".