Uuring hõlmas 77 maali 27 kunstnikult aastaist 1588–1700. Teadlased uurisid värviproove, mis olid maalidelt võetud varem tehtud uuringute tarbeks, nii et kunstiväärtused suurt kahju ei kannatanud. Massispektromeetria meetodil tuvastasid nad, et kunstnike kasutatud valges värvis sisaldunud pliiaatomid olid eri aegadel natuke erisugused.

Valgele värvile keskendusid teadlased seepärast, et Flaami kunstile omase erilise loomulikkuse saavutamiseks segasid meistrid valget värvi alailma teiste värvide sisse. Nii leidus just seda värvi piltides laialt. Valges värvis sisaldunud plii aatomite isotoopkoostise ajalised muutumised õnnestus aga üsna täpselt siduda selliste tuntud ajaloosündmustega, nagu Inglise kodusõda ja 80-aastane sõda.

Seletuseks pakuvad teadlased, et sõja ajal ei saanud kunstnikud harjumuspärastest allikatest värvi hankida, sest pliid oli tarvis laskemoona tootmiseks. Nii tuli näha kunstnikel vaeva ja hankida värve teistest allikatest, kus aga sisaldus plii isotoope teistsugustes suhetes.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Science Advances, et värvikoostises kajastus seegi, kui kunstnik oli maalinud mõne pildi reisil olles. Uuringu tulemustest võib nüüd abi olla mõne teadmata loomisajaga maali paremaks dateerimiseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.