Võrreldes olemasolevate lahendustega kulub professor Sergei Preisi sõnul eri saasteainete töötlemiseks 2,5–3 korda vähem energiat. "Uurimisprotsessis avastasime ka faktoreid, mis mõjutavad protsessi n-ö ootamatult, aga see ootamatuse element teebki uuringu huvitavaks," nentis teadlasrühma juhtinud Preis.

Soovitud tulemuseni jõudmiseks pandi omavahel paari gaaslahendus ning katalüütilised protsessid, kusjuures viimaste juures kasutati ka ultraviolettvalgust. Kokkuvõtlikult võimaldas eemaldada tehnoloogia veest, õhust ja jääkmudast mitmeid inimeste mõjul keskkonda jõudvaid saasteaineid.

Muu hulgas sai koroona impulss-elektrilahenduse abil lagundada endokriinsüsteemi kahjustavaid ühendeid, mitmeid ravimeid ja pestititsiide ning vähkitekitavaid nitrosoühendeid ja lenduvaid ühendeid. Olulisena ei tekkinud selle käigus vaba kloori, mis on ise elusorganismidele mürgine.

Keskset rolli mängis arendustöö juures puhastusprotsessi eri tahkude üksikasjalik kirjeldamine. Subjektiivse hindamise asemel sai kirjutada sinna taha konkreetsed arvulised väärtused. See suurendab võimalust, et kasutatud tehnikat saab rakendada laiemal skaalal.

Kuigi see pole enam rangelt teadlaste rida, lootis Preis, et nad saavad selle juurutamisel kaasa lüüa. "Loodame ka, et keskkonnatehnoloogia teaduslabor jääb ellu enamaks kui veel üheks aastaks, sest olles 100 protsenti riigi või ühiskonna "asi" ei leia keskkonnatehnoloogia endale erasektori investorit, kui see ei ole vee- või õhupuhastustaristu tootja," märkis Preis. Neid aga Eestis tema sõnul ei leidu.