Enne koroonavaktsiinide turule tulekut kasutas suurem osa maailma riikidest viiruse leviku pidurdamiseks klassikalisi abinõusid. Muu hulgas soovitasid tervishoiueksperdid pesta sagedamini käsi. Elanikke kohustati aga hoidma üksteisest kodust lahkudes vähemalt kahe meetri kaugusele ja kandma näomaski.

Vaktsineeritute osakaalu kasvades otsustasid mitmed riigid maskinõudest loobuda. Praeguse neljanda laine ajal nähtava nakatunute arvu kasvades kehtestasid selle uuesti osaliselt või täielikult aga isegi riigid, nagu Taani, Portugal ja Suurbritannia.

Kuigi pandeemia kestab juba teist aastat, pole taoliste sammude tõhususe kohta olnud sedavõrd suurt kindlust, milleni on jõutud ravimi- või vaktsiinikatsetes. Hiljuti ajakirjas BMJ ilmunud süstemaatilises ülevaates võeti vaatluse alla 35 varem ilmunud ja metodoloogiliselt kindlamatel alustel seisvat teadustööd.

Muu hulgas vaadeldi neist mõnes ka piiride ja koolide sulgemise, kodust töötamise kohustuse ja piiride sulgemise mõju. Seda käsitlenud uuringute ülesehitus oli aga sekkumise mõju ulatuse hindamiseks liiga erinev.

Maskide mõju

Maskide mõju uuriti kuues teadustöös, mis haarasid kokku ligi 390 000 uurimisalust. Neist haigestus koroonasse kokku veidi üle 2600. Metaanalüüsi põhjal vähendas maski kandmine koroonaviirusega nakatumise võimalust 53 protsenti.

Samas oli maski kandmise mõju ulatus eri uuringutes seinast seina. Ühe erandiga olid kõik kaasatud uuringud vaatluslikud. Teisisõnu polnud võimalik neis selgelt öelda, kas või kui palju nendes osalejad maskikandmise kohustust tegelikult järgisid. Ainsas kliinilises katses osales liiga vähe inimesi, et selle põhjal oleks saanud selgeid järeldusi.

Metaanalüüsi autorid märkisid samas, et ilmunud on ka rida uuringuid, milles on vaadatud maskide kasulikkust teisest vaatevinklist. Näiteks leiti, et maskikohustuse kehtestanud riikides surid inimesed koroonasse ligi poole harvem. Sarnaseid põhimõtteid järginud USA-le keskenduvale looduslikus eksperimendis nähti, kuidas vähendas maski kandmise kohustus viiruse levikut 29 protsendi võrra.

Nüüd ilmunud analüüsi tarbeks koguti alusandmeid ka enne seni kõige ulatuslikuma juhuslikustatud kliinilise katse teadusajakirjas ilmumist. Katse raames jagati maske enam kui 160 000 Bangladeshi külaelanikule. Võrreldes samaväärse kontrollrühmaga vähenes koroonasümptomitele sarnaste sümptomite esinemissagedus ligi 12 protsenti. Verest leitud antikehade põhjal vähenes sümptomitega koroonajuhtumite arv veidi üle üheksa protsendi.

Kätepesu ja kahe meetri reegel

Autoritele endale üllatuslikult seostus koroonaviiruse leviku ligi poole võrra vähenemisega ka kätepesu. Kokku osales teemale pühendatud kolmes uuringus veidi enam kui 10 000 inimest. Neist nakatus koroonaviirusega ligi 300.

Vaatamata märkimisväärsele mõjule pole nii nakatunute kui ka kaasatud uuringute väikese arvu tõttu statistiliselt nii kindel, et kätepesu pärsib koroonaviiruse levikut sedavõrd palju. Ühtlasi võib sage kätepesu olla märk muidu ettevaatlikumast käitumisest.

Füüsilise vahemaa hoidmise kasulikkuse kohta oli pilt mõnevõrra selgem. Kokku ligi 110 000 inimest ja 2700 nakatunut haaranud viies uuringus leiti, et see vähendas nakatumiste arvu neljandiku võrra. Sõltuvalt uuringust olid tulemused aga taas seinast seina.

Viiruse leviku hindamiseks nappis ühetaolisi uuringuid. Ühes USA looduslikus katses näis vähendavat füüsilise vahemaa hoidmine seda 12 protsenti.

Kõik muu

Kõigi teiste vaatluse alla võetud meetmete puhul polnud võimalik nende mõjule täpset numbrit taha kirjutada. Selle jaoks olid uuringud liiga eriilmelised. Samuti nentisid metaanalüüsi taga olevad teadlased, et need olid eranditult vaatluslikud. Nende puhul on juba olemuslikult selge põhjuse ja tagajärje väljaselgitamine raskem.

Üldiselt nähti vähemal või rohkemal määral uute nakkusjuhtude ja suremuse vähenemist nii kodus püsimise käsu, karantiini, äride sulgemise kui ka ühiskonna täieliku sulgemise korral.

Koolide sulgemise mõju kohta jõudsid metaanalüüsi kaasatud uuringud vastuoluliste tulemusteni. Piiri kinnipanek aga viiruse levikule mõju ei avaldanud või näis seda isegi hoogustavat. Samas seda uuringutes keegi katseliselt ei kontrollinud.

Laiem probleem

Metaanalüüsile pühendatud kommentaaris nendib ajakirja BMJ peatoimetaja Fiona Godlee, et analüüs toob taas välja käimasolevate koroonauuringute kitsaskoha. Rahvatervishoius rakendavate abinõude mõju hindavatele uuringutele kulutatakse vaid neli protsenti kõigi uuringute eelarvest.

See omakorda soodustab vaatluslike uuringutega piirdumist või vaid väikesemahuliste kliiniliste uuringute tegemist. Nendes tehtavad järeldused kipuvad jääma aga nõrgemapoolseks.