Võttes kokku kõik palgatöö saajad ja enda tööle pakkujad ning jagades selle rahvastiku andmebaasis kirjeldatud tööealise elanikkonnaga, kes ei ole haiglas ega vangis, saadakse tööturul osalemise suhtarv. Euroopa Liidus on vastav näitaja kusagil 73 protsendi juures, Eestis umbes 71 protsenti ja USA-s on viimased kümmekond aastat kõikunud kusagil 63 protsendi läheduses.

Põhjuseid, miks jäetakse oma tööpanus turule toomata, on mitmeid. Suur langus on kaasnenud iga majanduskriisiga. Muu hulgas põhjustas seda ka Covid-19. Näiteks oli pandeemiaeelsel aastal USA tööturult eemal kuus miljonit ja aasta hiljem 13,6 miljonit ameeriklast. Sellest võib järeldada, et vähemalt osa põhjustest on seotud töö leidmise lootusetusega, kui seda on niigi vähe saadaval.

Poolteist sajandit tagasi osales USA-s tööturul 76 protsenti üle 65-aastastest meestest. Lõppenud suvel oli vastav näitaja umbes 24 protsenti. Vahepeal võeti kasutusele pensionisüsteem, mil varasemalt pidi hinge sees hoidmiseks nii kaua kui võimalik tööl käima. Olgu märgitud, et sellise vanuseni jõudsid 1850. aastal vähesed mehed, kuna keskmiselt jagus meestel elu kuni 41 aastani.

Praegused vanemad inimesed kas ei suuda või ei taha enam palgatööd teha ja toimetulekuks kasutatakse pika tööelu jooksul kogutud ressursse. Võimalik, et osa varakaid inimesi loobuvad üpris noorelt töö asemel hedonismi kasuks.

Oma osa palgatööst loobumisel on toetunud viimased pool sajandit jätkuvalt laienenud töö automatiseerimisele. Masinate tehtud tööpanus aitas luua rikkusi, millest osa kasvatas nii pensioni kui ka lisas personaalset vara. Automaatika koos arvutiseerimisega muutis töötamise viise, korraldas ümber väärtusahelaid ja kasvatas keerukust, mis omakorda mängis rolli majanduskriiside sünnitamises.

Majanduskriiside, pensionile siirdumise ja tööst loobumise kõrval on automaatika ja eriti AI rakendamine jõuliselt kasvav fenomen. Neid protsesse kokkuvõtvalt sõlmiti oktoobris huvitav kihlvedu. Ühel pool on majandusteadlane Robin Hanson, kelle vastu väitleb on tehnoloogia arenguid uuriv Matthew Barnett. Vaidlusaine on USA tööjõu osaluse langus alla kümne protsendi. Mõlemad osapooled peavad seda tõenäoliseks, aga erinevatel põhjustel.

Veebiennustuste portaalis Metaculus on käimas võistu prognoosimine, millal peaks suure riigi tööealisest ja töövõimelisest elanikkonnast käima tööl alla kümne protsendi. Praeguse seisuga on pakutud arvamuste mediaan 2251. aasta mais. Mediaan tähendab, et pooled arvamustest paigutavad selle varasemaks ja pooled hilisemaks. Meie jaoks on antud tähtaeg ebapraktiliselt kaugel. Lähim kvartiil ehk neljandiku ennustajate hinnangul oleks taoline aeg käes varem, kusagil 2078. aasta paiku.

Hansoni ja Barnetti kihlveo võtmeküsimus ei ole aastas, vaid selles, kas selleks hetkeks saadakse tööst vabaks aju tervikuna jäljendades või ollakse jõudnud tehniliselt loodud intellektiga inimese tasemele. Viimast tuntakse tehisliku üldise intellektina, lühemalt AGI-na.

Tööhõive mõttes pole vaidlusel vahet. Erisus tuleneb tehnoloogia arengu strateegiate nägemises. Robin Hanson usub, et praegu ollakse lähemal aju üksikasjade skaneerimisega, mille tõttu jõutakse enne valmis riistvarast aju talitluse jäljendamisega. Siis oleks meil tehislik aju, mis rajaneks inimese omale. Hanson pani kihlveona välja 1000 dollarit, summa, mida muudetakse aja jooksul sõltuvalt börsiindeksist.

Barnett seevastu usub, et enne jõutakse valmis inimese võimetele vastava iseseisva, tehnoloogilise lättega intelligentse lahendusega. Inimestelt võetakse tööturul osalemise soov ja võimalus tehnoloogia, mitte bioloogilisest loogikast tuleneva intelligentsuse abil. Tema panustas kihlveole 9000 dollarit.

Panustatud summad polegi vist olulised, sest tööjõuturul osalemise ja mitteaktiivsuse daatumi puhul peaks kihlveo lahendus asuma poole ja enama sajandi kaugusel ning seega on osapooled edastamas oma vaidluse järeltulijatele.

Näiliselt viljatus kauguses laheneva kihlveo mõte tänastele inimestele seisneb selles, et aitab eristada tehisintellekti arendamise strateegiate põhimõttelisi erinevusi. Hansoni pakutust järelduks, et kui inimese aju emuleeritakse, saadakse inimese moodi mõtlemine. Barnetti versioonis tärkab intellekt tehniliste ülesannete lahendamise põhiselt ega pea olema inimese moodi mõtlemine.

Mõlemad saavad hakkama samade ülesannete täitmisega. Hansoni näites võetakse inimese asemel tööle inimestele arusaadavalt mõtlev töömasin. Barnetti versiooni realiseerumise puhul võib tehisliku töötaja arutelu jätta esialgu rumala mulje, kuni teeb midagi, mille peale me inimestena ei osanud tulla, st jääme ise rumalaks või võib-olla muutudes rumalamaks. Nii võttes polegi kihlvedu sugugi tühise sisuga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".