Rühm Saksa teadlasi väidab nüüd oma uurimistöö põhjal, et üheks peamiseks putukakao süüdlaseks on linnastumine, teiseks aga põllustumine. Kuid keskmise õhutemperatuuri tõus on nende sõnul putukatele siiski hoopis kasuks.

Jörg Müller Würzburgi Juliuse ja Maximiliani Ülikoolist ja ta kolleegid seadsid mitmele poole Baierisse üles putukapüüniseid.

Püünisepaiku sai nii Alam-Frangimaale Maini jõe laugetele kallastele kui ka Baieri metsa enam kui kilomeetri kõrgusele merepinnast, kokku 179. Püünised olid üleval kevadest sügiseni, teadlased tutvusid nende sisuga iga kahe nädala järel.

Nad määrasid putukate summaarse biomassi ning tegid DNA-analüüsiga kindlaks liigilise jaotuse. Tänu andmete põhjalikkusele läks neil korda senisest täpsemini eristada teineteisest maakasutuse ja kliimaolude mõju.

Selgus, et suurim erinevus putukate biomassis, tervelt 42 protsenti, valitses poollooduslike alade ja linnapiirkondade vahel.

Liigirikkuse poolest erinesid teineteisest enim, 29 protsendi võrra, poollooduslikud alad ja põllumaad. Ohustatud putukaliikide arvult oli nende kahe maakasutustüübi vahe aga lausa 56-protsendine.

Nii tõdevadki Müller ja kaasautorid ajakirjas Nature Communications, et putukate isendite arvukust ja putukaliikide arvu paistavad mõjutavat mõnevõrra erisugused tegurid.

Linnadesse soovitavad nad luua putukate arvukuse hoidmiseks rohkem rohelust, põldudel aga piirata monokultuuristumist, et hoida liigirikkust.

Kliima soojenemise pärast aga putukate poolest muretsema ei pea: uuringutulemused näitasid, et kõrgem temperatuur mõjus hästi nii biomassile kui ka liikide mitmekesisusele.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.