Telefonist loodetakse naistele õhtuteks turvalist kaaslast
Ühendkuningriigis lõid telekomiettevõte BT ja poliitikud käed, et luua naistele turvalist hilisõhtust koduteed tagav teenus. Klahvikombinatsioonil 888 põhinev teenus võib saadaval olla juba jõuludeks, räägib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Rahvusvahelise Tervise Organisatsiooni andmetel kogeb 35 protsenti kogu maailma naistest mingisugust kuritarvitamist või füüsilist vägivalda. Šokeeriv sõnum. Nagu seegi, et see polegi uudis. Kuidas suhtuda ennustusse, et antud näitaja võib olla veelgi suurem, kuna paljudel juhtudel jääb sündmus saladuseks?
Tehnoloogiamaailm on suhteliselt rikas võimaluste poolest ja võrdlemisi vaene neile leidliku kasutuse leidmisel. Edu kogenud suured kalduvad kaitsma seni tootvaid, kuid juba vanu lahendusi. Väikesed kipuvad kopeerima mõnd edukaks osutunud ideed. Naiste turvalisus oleks tehnoloogia arendajatele moraalselt väärtuslik ja majanduslikult kasulik väljakutse. Ometi on valdkond üllatavalt vaene.
Uudiseks piisab näiteks USA Põhja-Carolina ülikooli üliõpilaste leiutatud küünelakk, millega saaks joogis uimasti olemasolu tuvastada. Pakutakse, et küünelakk võimaldab diskreetselt ohu eest hoiduda, lihtsalt jooki sõrmega segades. Katva materjali värvimuutus aitaks naistel enne võimalikku katastroofi kiiresti ennetavaid samme astuda. Huvitav idee, aga kas see ongi kõik?
Paistab, et arenguhüpe vajab ohvreid. Ühendkuningriigis äratas poliitikuid teemaga tegelema paar viimasele ajale sattunud traagilist juhtumit. Lõppeva aasta kevadõhtul rööviti, seejärel vägistati ja tapeti 33-aastane Sarah Everard. Avalikkuses süvenes pahameel, kui selgus, et süüdlaseks osutus politseinik. Suve lõpul sattus sarnase rünnaku ohvriks Londoni pargis õhtul kõndinud 28-aastane õpetaja Sabina Nessa.
Kahest juhtumist iseenesest tänapäeva pingelise elukorralduse muutusteks ei piisaks. Räigetel juhtumitel õnnestus läbi pääseda infomürast sarnaselt allegoorilise liblikaga, kellel muinasjutus olevat õnnestunud kaameli seljale maandudes ületada kõrbelaeva koormuse taluvuse piir.
Ühendkuningriigis ärkasid kaks olulist osapoolt: tänu valijate häiritusele poliitikud ja tänu klientide murele suur ettevõtja. Riigi suurim telekomi ettevõte BT pöördus valitsuse poole ideega käivitada ohutu kodutee projekt. Sideettevõtja juurde koondub telefonide kaudu nende omanike kohta mitmesugust informatsiooni. Enim peetakse silmas jooksvat asukohateavet. Nutiseadme mitmesuguste sensorite ning sisendite kaudu saaks koguda mitmesugust muud olustikulist informatsiooni. Asjaolu, mis äratab kindlasti valijates teise hirmureaktsiooni seoses isikuvabadustega.
Seetõttu peavad mängu tulema poliitikud. Nende töö on seadused, regulatsioonid ning sotsiaalsete protsesside algatamised ja suunamine. BT saatis valitsusele ettepaneku algatada üheskoos naistele õhtuti tänaval kulgemise kaitseks loodud teenus.
Ühendkuningriigi siseminister Priti Patel andis mõista, et pooldab uue teenuse ideed. Suure riigi poliitikale omaselt minister ei võta siduvaid kohustusi. Samas märkis sisejulgeoleku eest vastutav ametnik, et uus telefoniteenus oleks just taoline innovatsioon, mida võiks võimalikult kiirelt teoks teha. Levivad kuuldused, et daame hämaruses koju saatva telefoni saab ühes võtta juba jõuludeks. Kuulduste järgi oleks riigi osa 50 miljonit naelsterlingit.
Tehniliselt oleks tegemist ohtu aimava kliendi käivitatava teenusega. Riigis kasutusel oleva hädaabi teenus kasutab koodi 999. Uue teenusega seoses kõlab idee 888-nupu kombinatsioonist, mille käivitamise järel alustab virtuaalne turvakaaslane kasutaja liikumise monitoorimist.
Teenuse kasutamiseks sisestatakse alla laaditavasse rakendusse kodune aadress ning põhiliste sihtmärkide aadressid. Nii saab süsteem hinnata, kuivõrd kasutaja kaldub "suure venna" arvates rajalt kõrvale. Viimast märgates saadetakse kliendile SMS-i teel päring, kas kõik on korras. Juhul kui vastus jääb tulemata, võetakse ühendust politseiga ja teele läheb päästemeeskond. Teenusega ei kavatseta teenida kasumit, vaid suurendada ühiskonna turvalisust, märgib algatuse autor, BT peadirektor Philip Jansen.
Protsess väärib tähelepanu, sest väljakutse pole tehnoloogilises keerukuses, vaid inimeste kokkulepete ja nõustumise keerukuses, mis ongi naiste vastu vägivalla leviku olemuslik põhjus. Seevastu tehnoloogilise lahenduse pakkumine võib osutuda vaid tegelikkust komplitseerivaks viigileheks.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Portaal"