Kord küsinud mees vanalt targalt, miks ta peaks kartma elu mugavaks tegevat biomeetriat. Tal on raske hoida meeles võtmesõnu ja numbrikoode. Isikuid tuvastavad biomeetrilised lahendused võimaldavad elada pead liigselt vaevamata, tagades samas turvalisuse, kuna lubavad läbi vaid õigeid isikuid. Vana tark õpetas, et mingu mees koju, võtku sulepadi õue ja levitagu selle sisu hoovi. Siis tulgu tema jutule tagasi. Mees toimetas, nagu kästud ja oli päev hiljem targa juures tagasi.

Järgmiseks soovitas tark mehel koju minna ja suled kokku korjata. Sedapuhku kulus aega, kuni mees jõudis tagasi targa palgele. Kohmetu ja tusasena tunnistas ta, et ei suutnud ülesannet täita – suled olid mööda ilma laiali lennanud. Kui mees soovib, vastas tark, et masin ainult tema ära tunneks, peab esmalt tema kohta koguma andmeid nagu sulgi ja toppima siis padja sisse ehk talletama unikaalse isikustamise andmekoguna, st mehest tehakse andmestatud koopia.

Nii juhtub iga kord, kui ta soovib kasutada biomeetriat. Sellised andmed on väärtuslikud talle ja paljudele teistele. Nõnda kaasneb sellega risk, et need ei püsi paigal ja kesiganes saab neid andmeid, suudab meest igasugustel eesmärkidel tuvastada ja jälgida kõikjal maailmas. Korra välja andes ei saa ta neid enam tagasi, nagu õue puistatud padja sulgi.

Mees väitis vastu, et ta ei anna enda kohta midagi muud kui mõnes kohas sõrmejälje, teises kohas näo. Seepeale lisas tark, et mees loovutab veel nime, e-posti aadressi ja palju muud. Kõik eraldi tundub vähe oluline, aga üheskoos suurendavad tema kirjelduse täpsust ja seega väärtust.

Biomeetriline tehnoloogia areneb ja võimaldab täiendavat teavet lugeda näiteks inimese näost. Sellelt loetakse üpris täpselt mitmesuguseid demograafilisi andmeid, nagu vanus, sugu, rass ning juba on märke edusammudest tuvastades indiviidi psühholoogilist meelelaadi, seksuaalset orientatsiooni, poliitilist kuuluvust ja isegi kalduvust kuritegelikkusele.

Mees jäi mõttesse. Peagi ilmus näkku helge pilk ja ta sõnas, et ta on igati normaalne, kuulub nn enamusse ja tal polevat midagi häbeneda. Pealegi kaitseb tema kui eurooplase andmeid GDPR. Seepeale küsis tark, kas ta on nn normaalne omal valikul. Kas ta on arvestanud võimalusega, mida uuemal ajal tuntakse isiku emotsionaalse andmekoguna? See on midagi GDPR-i abil kaitsvatest biomeetria andmetest masinõppe abil täiendavalt sündivat. Midagi, mis tärkab reaalajas ja mida on keeruline kontrollida.

Näiteks tema nutiseadme või aktiivsusmonitoriga registreeritud kehaline aktiivsus ja pulsisagedus, muutused seadmete kasutamise mustrites, klaviatuuri sisestamise tempo jmt võimaldab arvestada tema meeleoludega, millele vastavalt süsteem reageerib ja püüab pakkuda antud hetkesse sobivaid, aga ka tema meelelaadi kujundavaid teenuseid. Seejuures temale kui kliendile tundub kõik suurepärane, märkamata, kuidas teda võidakse karjatada nagu ülejäänuid nn normaalseid.

Ebanormaalsed on ju need, kelle peal meeleolude manipulatsioonid ei õnnestu. Vana tark esitas retoorilise küsimuse, kas mees peab end vabaks pelgalt meeldiva kogemuse tõttu. Ta soovitas mehel koju minna ja mõtelda, mida tegelikult tahab.

Mees läks koju ega söandanud sealt väljuda. Teadmata, kas tema andmed on kuhugi lekkinud, piisas hirmuks võimalusest, et tema liikumiste, tegevuste, eelistuste ja harjumuste kohta saadakse liiga palju teada ja ta pole enam vaba. Ta eelistas vabadust koduseinte kaitstud maailmas. Samas pitsitas üha enam küsimus progressist. Kuhu tõmmata biomeetria loodud võimalustes hea ja halva vaheline piir? Mees läks selle küsimusega tagasi vana targa juurde.

Viimane märkis, et vabadus on kompromiss teadmatusega. Mida vähem ta endale neid probleeme selgitab, seda väiksem ja pimedam on talle jääv sõltumatus. Eurooplasena soovitas tutvuda ta värske uuringuga, mille tellis Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond vastavalt kodanike petitsioonidega ja õigusküsimustega tegelevate komisjonide üleskutsele.

Uuring avab erinevaid vaatenurki nii heas kui ka halvas ja julgustab kõikidel teemadel vestlema, sõprade, kolleegide, pereliikmetega ja kasvõi mõne vana targaga. Biomeetriline tehnoloogia areneb kiiresti ning võetakse kohe kasutusele, mistõttu vajavad üksikasjad erilist tähelepanu, kuna sekkuvad inimeste emotsioonide, mõtete ja kavatsuste tuvastamise kaudu tema vabadusse.

Tõenäoliselt vajame erinevate kodanikuõiguste kõrvale peagi ka uusi "neuroõigusi", märgitakse uuringu ülevaates.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".