Nüüd on teadlased välja töötamas võtet, kuidas panna pärmirakke tootma naistenõgese peamist toimeainet nepetalaktooni, et sellest siis omakorda valmistada tõhusat putukatõrjevahendit.

Nepetalaktoon teatakse olevat väga hea putukapeleti, kuid naistenõgeses leidub seda siiski liiga väikeses koguses, et puhtalt looduslikust toorainest tasuks turukõlblikku toodet valmistada.

Nii tulidki Vincent Martin ja ta kolleegid Kanadast Concordia Ülikoolist mõttele luua hoopis niisugused pärmiseened, mis nepetalaktooni suures koguses sünteesiksid. Geneetiliselt muundatud pärmi on mitmesuguste ainete tootmiseks ikka kasutatud.

Martin ja ta kaaslased siirdasid pärmirakkudesse kaheksa naistenõgesegeeni, mille toimel kujuneski pärmis välja nepetalaktooni sünteesimise reaktsiooniahel.

Teadlased kirjutavad võrguvaramusse bioRxiv üles laaditud artiklis, et soovitavalt kõrge saagise saamiseks tuleb veel tööd teha, kuid sellega saadakse loodetavasti hakkama.

Peamine tõhususpidur on asjaolu, et reaktsiooniahela saadusena tekib ka ainet, mis on pärmile mürgine. Mürgitatud pärm aga ei ole enam nii aldis nepetalaktooni tootma. Samalaadseid probleeme on ette tulnud aga ka teiste ainete tootmisel pärmirakkudes, ja enamasti on lahendus leitud.

Teadlased peavad juba ettevõtetega läbirääkimisi, kuidas protsessi arendada ja kaubastada.

Senistes putukatõrjespreides on peamine toimeaine dietüültoluamiin, mille suhtes aga on nii mõnelgi kuuejalgsel kujunenud juba resistentsus. Mõnede uuringute järgi on nepetalaktoon dietüültoluamiinist tõhusamgi putukatõrjuja.

Kuidas aga suhtuda nepetalaktooni lõhna peale ligi tikkuda võivatesse kiisudesse, on juba iga kasutaja enda otsustada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.