Geneetiline tõuaretus on oluline hoogustuva kliimamuutuste kontekstis ja aitab ära hoida loomadelt inimestele kanduvate haiguste levikut, sõnas Edinburghi Roslini instituudi professor Bruce Whitelaw.

Roslini instituudis ja Londoni Imperial College'is tehtud uuringute käigus tuvastati näiteks geen, mis võib aidata tõsta loomade vastupanu gripi suhtes. Whitelaw märkis, et geneetiline muutmine aitaks arendada loomatõuge, kes oleks kaitstud linnu- ja seagripi eest, vähendades seeläbi ka pandeemiaohtu inimeste seas.

Teine hiljutine areng kariloomade geneetilises tõuaretuses oleks sead, kes suudavad edukalt võidelda üleilmselt kahju tekitava sigade reproduktiivse ja respiratoorse sündroomi viirusega. Geenide muutmine sellisel viisil aitaks säästa miljardeid naelu ja vähendada loomade kannatust, märkis Whitelaw. 

Varem täiendati  taime- ja loomaliike laboris eeskätt seeläbi, et geen või geenirühm liigutati ühe liigi genoomist teise. Taoline liikide geneetiline muundamine on Euroopa Liidus rangelt reguleeritud. 

Uuem lähenemine näeb ette loomade olemasolevate geenide muutmist. Kuigi on arvatud, et see meetod on sama ohutu, kui on traditsioonilised taimearetustehnikad, otsustas Euroopa Liidu kohus 2018. aastal, et geenide muutmist (gene editing) tuleks käsitleda sarnaselt geneetilise muundamisega (genetic modification). 

Teadustööd geenide muutmise alal Suurbritannias takistavad Euroopa Liidust päritud ebavajalikud ja mitteteaduslikud regulatsioonid, lisas Roslini instituudi professor Helen Sang. Ta lisas, et uurimistöö areneb praegu kiiremini riikides nagu näiteks Jaapan, Austraalia, Argentina, Brasiilia ja Kanada. 

Teadlased usuvad, et geenide muutmine võimaldaks vähendada loomadele antavate ravimite hulka ja nendest tekkivat keskkonnareostust. 

Mitmed rohelise liikumise esindajad on skeptilised geenide muutmisel põhineva tõearetuse suhtes, väites, et see annab lisahoogu suurfarmidele. Whitelaw vastas, et inimesed on tõuaretusega tegelenud tuhandeid aastaid.