Pankades on palju raha. Suure raha läheduses töötades saadakse suuremat palka, mistõttu on arusaadav, kui ülikoolide lõpetajate paremikust siirdub märgatav osa tööle pangandussektorisse. Näiteks USA-s oli suurte pankade töötajatest 74 protsenti pärit sealsetest tippülikoolidest. Koolis kõvasti pingutanud soovivad suurema palgaga tööd ja suurte rahade liigutamise ettevõtted soovivad neid, kes on koolis kõvasti pingutanud. Igati loogiline, mida kinnitab ajalooline kogemus. Kas nii jääb aga igavesti?

Pangad peavad hoiule antud raha omanikele tagastama. Tegevuse kulude ja tasuvuse katteks kasutatakse käesolevat raha võimalikult tootvalt. Muu hulgas investeeritakse maailma majandusse, otsides raha paigutamiseks kasvupotentsiaaliga võimalusi. Siin tulevad mängu inimesed ja arvutid.

Esimeste headuse tagamiseks kasutatakse juba mainutud ülikoolide ja lõpetajate edetabeleid. Hea haridusega pähe õpitu ehk nn kristalliseerunud intellekti kõrval oodatakse inimestelt voolavat intellekti ehk võimet teha jooksvalt, kättesaadava informatsiooni põhjalt kasulikke otsuseid. Teadlased on leidnud, et voolav intellekt pole kooli õppeaine, vaid seostub võimega hoomata ja hoida meeles erinevaid infoühikuid, millele rakendatakse analüütilist mõtlemist. Edu koolis võib, aga ei pea kajastama voolava intellekti headust.

Arvutid on üpris head kristalliseerunud intellekti kopeerimisel, sest nende mälu mahutab inimest ületavas mahus fakte, mida saab sealt vajadusel kiiresti leida. Pangandusele sobivalt on arvutid ka suurepärased arvutajad, arvnäitajate analüüsijad ja kirjeldajad. Arvutisüsteemis toimub lisaks ülikiire andmevahetus, mille tõttu tehakse arvutitega tohutu kiirusega väärtpaberitehinguid üle kogu maailma. Eesmärk on kasvõi murdosasekundi jooksul lõigata rahutu maailma põhjustatud väärtuste kõikumisest kõige väiksematki kasu.

Nii on arvutitest ja inimestest tandem vähemalt paar põlvkonda tõhusalt toimetanud. Igapäevasest kogemusest õppides on suhteliselt kiiremini arenenud arvutid. Masinate võidukäigu tulemusel on panganduses töötavate inimeste arv hakanud vähenema. Arvutiga võrdluses kipub inimeste väärtus langema, kuna nad teevad inimlikke vigu, eriti kui on tegemist arvutamiste ja suurte rahadega.

Isegi kui finantssektori mõne aasta tagusest riskide ülevaatest selgub, et töötajate inimlike vigade kõrval on tõsiste negatiivsete tagajärgede põhjuseks ka arvutipargi rikked. Mõlemad teevad rohkem kahju kui häkkerite rünnakud, kellest on kahju põhjustajate reas eespool veel igasugust segadust põhjustavad lõppkasutajad.

Toodud teemakajastuse valguses ei tundugi lausa kohatu uudis Saksamaal aktsiaturul investeerimisotsuseid tegevast härra Goxxist, kes on päritolult hamster. Näriline teeb otsuseid oma puuris. Selles on olemas vastav tehnoloogiline sisseseade. Kaks kaamerat registreerivad otsustusprotsessi, kui Herr Goxx otsustab jalutada läbi ühe tunneli. Valida oleks kahe tunneli vahel, vastavalt millele tehakse kas ostu või müügiotsuseid. Investeeringute sihtmärk selgub pärast seda, kui hamster lõpetab sibamise 30 erinevat krüptovaluutat tähistavas jooksurattas.

Hamstri investeerimisportfelli seemneraha oli natukene üle kolmesaja euro. Iga otsus on väärt paarkümmend eurot. Septembri keskel oli portfelli väärtus kasvanud peaaegu 500 euroni. Nagu ikka, peab hea investor arvestama languse riskiga, kuid samas säilitama meelekindluse. Viimase osas pole vaja muretseda, isegi kui viimastel andmetel on hamstrile usaldatud varade väärtus langenud 400 euro madalamale poolele. Enamikku rahast hoiab hamster endiselt eurodes.

Investeeringute kolme kuu 50-protsendiline kasv ületab Nasdaqi, S&P 500 ja tuntud Brekshire Hathaway tulemusi. Võrdluseks kasutatud panga vastav näitaja oli kõige nõrgem. Samal ajal kasvas hüppeliselt bitcoini väärtus, kuid hamster "oskas" raha hooldada sellestki edukamalt.

Härra Goxx peab püsima tööl ega saa niipea rantjee elu lubada, sest kogunenud kasumist ei piisa puuri kapitali paigutuste ja omakulude katteks. Samas tempos jätkates pole hamstril muretsemiseks põhjust. Küll aga võib uudis tuua murepilvi ülikoolis õppijate ja pankades töötajate meeltesse. Pole välistatud, et varsti avatakse pangahoonetes esimesed vivaariumid.

Loo moraal on inimest võluvas illusioonis, et inimeste ennustusi on võimalik ette ennustada. Kuni inimene püüab ise ennast taga ajada, saavad hamstrid rikkaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".