Meie teadmised Vana-Mesopotaamia ajaloost põhinevad kiilkirjatahvlitel, kuid tuhandete aastatega on paljudelt tahvlitelt nii mõnigi kiilkirjamärk maha kulunud ja osa tähtsast infost seega kaotsi läinud või kas ikka on?

Iisraelis Jeruusalemmas tegutseva Heebrea Ülikooli arvutiteadlane Gabriel Stanowski ja ta kolleegid on konstrueerinud süvaõppealgoritmi, mis täidab aastatuhandete jooksul tekkinud lüngad justkui mängleva kergusega ja ligi 90-protsendise täpsusega. Täpsus on teada, sest teadlased kustutasid algoritmile sisestatud andmetest ise mõned teadaolevad märgid ja vaatasid, kui hästi algoritm need välja mõistatas.

Tehismõistuslik algoritm oli varem tutvunud enam kui 100 keelega, milles kirjutatud tekstidega oli see samuti lüngatäitmist harjutanud. Kiilkirjamärkidega üles tähendatud akkadi keeles õppis programm orienteeruma 10 000 kiilkirjatahvlilt maha kirjutatud märkide järgi. Selle kogemuse põhjal omandaski arvuti oskuse toimida justkui telefoni sõnumiäpp, mis üritab poole sõna pealt ära arvata, mida kirjutada tahetakse.

Akkadi keelt kõneldi tänapäeva Iraagi ja Süüria aladel umbes 4500–2000 aastat tagasi kuni vajus unustusehõlma. Akkadi kiilkiri dešifreeriti uuesti puhtalt inimmõistuse jõul 19. sajandi keskpaigas.

Stanowski ja kolleegid kirjutavad oma algoritmisaavutusest ladina tähtedega võrguvaramus arXiv.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.