Graafik: koroonavaktsiini on saanud pea kaks kolmandikku EL-i elanikest
Euroopa Liidus on lasknud teha endale vähemalt ühe koroona eest kaitsva süsti enam kui 64 protsenti selle elanikest ja suurem osa ühenduse liikmetest on hõlmatuse poolest esirinnas ka ülejäänud maailmas. Riigiti on vahed vaktsineerituses siiski endiselt suured.
Kõige enam on esmaseid kaitsesüste teinud Portugalis elavad inimesed. Vähemalt ühe doosi on saanud kätte enam kui 84,1 riigi elanikest. Väikeseid saareriike kõrvale jättes on hõlmatus maailmas kõrgem vaid Araabia Ühendemiraatides.
Vaktsineerimiskuur on lõpetatud vaid veidi enam kui 74 protsendil* riigi elanikest. Koroonadiagnoosi saab seal 100 000 elaniku kohta päevas ligikaudu 20 inimest.
Peaaegu sama kõrge on vaktsiiniga hõlmatus Maltal. Erinevalt Portugalist on vaktsineerimiskuuri lõpetanud enam kui neli viiendikku riigi elanikest. Uute nakkusjuhtumite arv on seal Portugalist poole väiksem ja veidi enam kui 500 000 elanikuga saareriigis on sattunud augusti teises pooles koroona tõttu päevas haiglasse keskmiselt kaks inimest.
Kokku on suutnud enam kui 70 protsenti elanikkonnast esmaste kaitsesüstidega hõlmata üheksa Euroopa Liidu riiki.
Lisaks Maltale on enam kui 70 protsenti elanikest vaktsineerimiskuuri lõpetanud veel Taanis, Hispaanias ja Belgias. Kuigi viimase kolme nakatumisnäitaja on võrreldav Euroopa Liidu keskmisega, satub seal koroona tõttu haiglasse keskmisest oluliselt vähem inimesi.
Euroopa Liidus tervikuna on saanud esmase kaitse enam kui 287 miljonit inimest ehk üle 64 protsendi selle elanikest. Vaktsineerimiskuuri on lõpetanud ligi 57 protsenti. Kuigi uute hõlmatute arv vähenes ka sel nädalal, on vaktsineeritute osakaal siiski suurem kui näiteks USA-s.
Baltimaadest tunnevad endiselt koroonavaktsiini vastu kõige suuremat huvi leedukad. Saja inimese kohta on seal süsti saanud enam kui 59 ja ligi 54 vaktsineerimiskuur on lõpetanud.
Eestis ulatub vaktsineeritute osakaal elanikest napilt üle 55 protsendi ja vaktsineerimiskuur on lõpetatud 47 protsendil. Lätis on vaktsineeritute koguarv küll Eestist suurem, kuid suurema elanike arvu tõttu jääb nende osakaal elanikkonnast veel alla 45 protsendi.
Euroopa Liidu punased laternad on endiselt Rumeenia ja Bulgaaria. Neist viimases on lasknud end vaktsineerida vaid veidi üle 16 protsendi elanikest, kellest moodustavad omakorda suurema osa eakad. Vaktsineeritute osakaal on seal seega võrreldav näiteks Valgevene või Palestiinaga. Rumeenias jääb vaktsineeritute osakaal alla 30 protsendi.
Terve Euroopa Liidu peale on kokku seitse riiki, kus jääb vähemalt ühe vaktsiinidoosiga hõlmatus alla 50 protsendi.
Maailma suurematest ja mõjukamatest riikidest on lasknud end USA-s vähemalt ühe korra vaktsineerida 62,7 protsenti selle elanikest ehk üle 205 miljoni inimese. Seejuures on enam kui 174 miljoni ehk 53 protsendi vaktsineerimiskuur lõpetatud.
Hiina pole vaktsineeritute koguarvu avaldanud alates juuni algusest, kuid on teinud ligi 2,1 miljardi kaitsesüsti. Kui vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks läheb tarvis kaks süsti, on vaktsiiniga hõlmatud seega enam kui 74 protsenti selle elanikest.
Vaktsineerimistempo püsib kõrge ka Indias, kus on saanud vähemalt ühe süsti ligi 510 miljonit inimest ehk 38 protsenti riigi elanikest.
Venemaal on lasknud end vähemalt korra vaktsineerida enam kui 44 miljonit inimest ehk üle 30 protsendi riigi elanikest. Vaktsineerimistempoga pikalt esirinnas olnud Suurbritannia paistab silma ka praegu. Saja inimese kohta on seal vaktsineeritud enam kui 72 ja 64 vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Maailmas tervikuna on lasknud end vaktsineerida üle kolme miljardi inimese ehk kolmandik planeedi elanikest. Aafrikas on aga vaktsineeritud vaid iga 20.
Muudetud 2021/09/02 20.15 Artikli algses variandis oli toodud Portugali täielikult vaktsineeritud inimeste osakaaluks 57 protsenti, mis põhines teise doosi saanud inimeste arvul. Tegelik lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal on Jannseni vaktsiini dooside tõttu 74,2 protsenti. Toimetus kahetseb eksimust.