Ühest aatomite kihist koosnevat kilet, borofeeni, on teadlased juba varem teinud. See kuulub teadlastele väga suurt huvi ja inseneridele väga mitmesuguseid võimalusi pakkuvate nii-öelda kahemõõtmeliste materjalide hulka, mille seas kõige kuulsam on kahemõõtmeline süsinik grafeen.

Arvutimudelite järgi on kahekihilisel borofeenil samuti väga põnevaid elektrilisi ja magnetilisi omadusi. Kuid et boori aatomitel on kalduvus moodustada kergesti kolmemõõtmelisi struktuure, siis ei ole neist kahekihilise kile tegemine teadlastel varem välja tulnud.

Boris Jakobson Texases, Houstonis asuvast Rice'i Ülikoolist, Mark Hersam Illinois's, Evanstonis asuvast Northwesterni Ülikoolist ja nende kolleegid aurustasid boori ja sadestasid seda siis hõbedakristallide pinnale.

Hõbedale laskunud boori aatomid moodustasid alguses üksikuid ühe aatomi paksuseid laike, mis seejärel kasvasid ja omavahel liitusid. Et aga igas laigus oli aatomite võre orienteeritud natuke ise suunas, siis kippus laikude liitumiskohtadel kujunema ka teine booriaatomite kiht.

Teadlaste ülesanne oli olla tähelepanelik ja lõpetada boori aatomite lisamine neisse kohtadesse enne, kui seal jõudis hakata tekkima kolmas aatomikiht.

Nüüd soovivad teadlased edasi uurida, kas kahekihilisel borofeenil on tõepoolest need imelised ja kasulikud omadused, mida arvutused näitavad.

Oma praegusest uurimistööst kirjutavad nad ajakirjas Nature Materials.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.