Maakera külmaalad kahanevad jõudsalt
Maakera krüosfäär jääb kliima soojenedes üha väiksemaks. Krüosfääriks nimetatakse planeedi nende piirkondade kogumit, kus veekogud aeg-ajalt jäätuvad ja maapind kattub aeg-ajalt lumega või lihtsalt külmub.
Xiaoqing Peng Hiinast Lanzhou Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Earth's Future, et ajavahemikus 1979—2016 tõmbus krüosfäär igal aastal keskmiselt 87 000 ruutkilomeetri võrra kokku.
See tähendab, et igal aastal jäi eelnenud aastaga võrreldes jää- ja lumevabaks keskmiselt umbes kahe Eesti suurune maa- ja veeala.
Jää ja lume kogupindala on kliimasüsteemi jaoks sama tähtis näitaja kui külmunud vee kogumass. Jää ja lumi peegeldavad nimelt hästi päikesevalgust, seega hoiavad planeeti jahedamana.
Krüosfääri aladel asub umbes kolmveerand maakera mageveevarudest. Nende alade hulka tuleb arvata ka kõrged mäestikud oma liustikega. Liustikud varustavad aga paljusid piirkondi joogiveega.
Krüosfääri kahanemise osiseks on ka näiteks Põhja-Jäämere jääkatte vähenemine.
Krüosfääri kahanemist on osade kaupa uuritud juba päris palju, kuid nii ühtset ja ülevaatlikku, globaalse haardega uuringut ei ole Pengi ja ta kaasautorite sõnul varem ilmunud.
Uuringu järgi on krüosfäär põhjapoolkeral kahanenud kiiremini kui lõunapoolkeral. Lõunapoolkeral on krüosfäär tegelikult summaarselt koguni hoopis kasvanud. Kasv on toimunud peamiselt Antarktise kõrval Rossi meres.
