Koroonavaktsineerimine graafikul: riigid kompavad karjaimmuunsuse piiri

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kõige suurem on vaktsineeritute osakaal Araabia Ühendemiraatides, Autor/allikas: Shubham Mittal/Unsplash

Esimesed maailma riigid hakkavad jõudma kokkuleppelise piirini, mille ületades hakkab tekkima ühiskonnas koroonaviiruse vastu karjaimmuunsus. Enamikul Euroopa riikidel, sh ka Eestil on selleni jõudmiseks aga veel pikk tee käia.

Oma elanikkonna vaktsineerimises on maailmas vaieldamatult esikohal Araabia Ühendemiraadid. Riigis oli süstitud kolmapäevase seisuga ligi 14 miljonit vaktsiinidoosi, millest piisab enam kui 70 protsendi selle elanike täielikuks vaktsineerimiseks. Üle 16-aastastest on saanud vähemalt ühe doosi 83 protsenti.

Teisisõnu kompab AÜE optimistlikuma ennustuse kohaselt piiri, mille ületamisel hakkab viiruse levik ühiskonnas iseeneslikult sumbuma. Koroonaviirusel pole kedagi nakatada. Viimase seitsme päeva jooksul registreeriti seal 100 000 elaniku kohta päevas keskmiselt 21 uut nakkusjuhtu.

Mõned maailma väiksemad saareriigid kõrvale jättes hakkab Euroopas piiri lähedale jõudma ka 510 000 elanikuga Malta. Vähemalt ühe korra on vaktsiiniga hõlmatud ligi 67 protsenti selle elanikest. Enam kui pooli on vaktsineeritud kaks korda ja selle mõju on näha. Malta nakatumisnäitaja on 0,3.

Maltale järgneb vähemalt korra vaktsineeritute osakaalu poolest mitu Pärsia lahe riiki: Kuveit ja Bahrein. Kanada asetub pingereas teise lääneriigina viiendale kohale. Seal on saja inimese kohta vaktsineeritud 66 elanikku.

Teistes Euroopa Liidu riikides on vaktsineeritute osakaal Malta omast enam kui kümne protsendi võtta väiksem. Ungaris on saanud saja elaniku kohta vähemalt ühe süsti veidi enam kui 55. Kolmandat ja neljandat kohta jagavad 52 protsendiga Iirimaa ja Soome. Enam kui poole oma rahvastikust on suutnud hõlmata ka Belgia.

Baltimaad jäävad oma vaktsineerituse tasemega Euroopa Liidu keskmisele alla. Kui võtta kokku kõik ühenduse elanikud, on saanud neist süsti ligikaudu 45 protsenti, siis Leedus on vaktsiiniga korra hõlmatud 42,6 protsenti. Eestis on vaktsineeritud 100 inimese kohta umbes 40 inimest ja Lätis 30.

Lätist madalam on Euroopa Liidu piires vaktsineerituse tase veel Rumeenias ja Bulgaarias. Neist esimeses on saanud saja elaniku kohta ühe süsti 22,5 ja teises vaid 12,8.

Maailma suurriikidest oli jõudnud USA vaktsineerida kolmapäevaks vähemalt korra 175 miljonit inimest ehk 53,4 protsenti elanikkonnast. Samas on vaktsineerimiskuur lõpetatud 146,6 miljonil selle elanikul.

Värsked andmed vaktsineeritute arvu kohta avaldas ka Hiina. Ühe doosi on saanud riigis enam kui 622 miljonit inimest ehk ligi 45 protsenti riigi elanikest. Indias on vaktsineeritute osakaal umbes kolm korda väiksem – vähemalt ühe süsti on saanud 16 protsenti.

Venemaal on huvi vaktsineerimise vastu lääneriikidest ja maailma teistes suurematest riikidest märksa tagasihoidlikum. Ühe süsti on kätte saanud saja inimese kohta veidi üle 13.

Kokku on vaktsineeritud maailmas koroona vastu vähemalt korra 1,67 miljardit inimest. Vaktsineerimisega on algust tehtud enam kui 190 riigis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: