Saksa ja Briti teadlaste uuringutulemus annab taas tunnistust, et paljudel piiranguajal juurdunud harjumustel, praegusel juhul videokohtumistel on puudusi, mille peale esmahetkel ei tarvitsegi tulla.

Geza Ambrus ja Gyula Kovacs Jenas asuvast Friedrich Schilleri Ülikoolist ja nende kolleegid tegid vabatahtlike katseisikutega nii foto-, video- kui ka kohtumiskatseid.

Katseisikuil paluti sorteerida neile varem tundmata inimeste fotosid, vaadata neile varem tundmata inimestest telesaadet ja vestelda isiklikult kahe neile varem tundmata laboritöötajaga.

Teadlased jälgisid samal ajal ka katseisikute ajutegevust. Selgus, et kui katseisik nägi uuesti mõnd juba varem nähtud nägu, siis elavnes ta ajus umbes poole sekundi pärast tugevalt teatav kindel aktiivsusmuster.

Elavnemine oli tugevaim juhul, kui katseisik nägi uuesti laboritöötaja nägu, kellega oli vahetult vestelnud. Natuke nõrgemalt elavnes iseloomulik ajuaktiivsuse muster juhul, kui katseisik nägi uuesti telesaates nähtud inimest. Kõige nõrgem, peaaegu märkamatu oli elavnemine aga varem fotolt nähtud inimese puhul.

Teadlased järeldavad ajakirjas Journal of Neuroscience, et isiklikul kohtumisel nähtud näod jäid katseisikuile kõige tugevamalt meelde, fotodelt nähtud kõige nõrgemalt.

Võib arvata, et vahetul suhtlusel on aju ka olukorda täielikumalt hõlmatud, mistõttu selle asjaolud jäävad paremini meelde. Kaasinimeste nägusid on aga inimestevahelises suhtluses teadagi väga tähtis ära tunda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25