Elaine Guevara Põhja-Carolinas asuvast Duke'i Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et üks suuremaid erinevusi inimese ja teiste esikloomaliste ajubiokeemias ilmneb väikeajus.

Väikeaju ehk tserebellum asub aju tagaosas, suuraju poolkerade all, tegeleb peamiselt liikumise koordineerimisega, aga hiljutisematel andmetel ka näiteks tähelepanu- ja keeleküsimustega.

Aju arengulugu uurivad teadlased on seni tihtipeale keskendunud pigem hoopis otsmikusagarates asuvale eesajukoorele, sest just seal paistab toimetavat see päris isiksus oma iseloomujoonte, mõtete ja otsustustega.

Guevara ja ta kaaslased võtsid nüüd inimeste, šimpansite ja reesusmakaakide väikeajust DNA-proove ja uudistasid, milliste DNA-molekuli lõikude küljes leidus väikesi lisamolekule nimega metüülrühmad. Metüülrühmad teatakse mõjutavat geenide aktiivsust.

Guevara ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas PLOS Genetics, et metüülrühmad paiknevad inimese väikeaju DNAs üsnagi teistes kohtades võrreldes šimpansi ja reesusmakaagi väikeaju DNAga.

Erinevus on isegi suurem kui samade loomaliikide eesajukoore DNA metüülrühmade paiknemise vahel. See osutab, et inimese ja teiste primaatide ehk esikloomaliste väikeajus on aktiivsed erisugused geenid.

Mõned neist erisuguse aktiivsusega geenidest teatakse seadistavat närvirakkude vaheliste ühenduste tugevust, mis on oluline muu hulgas õppimiseks.

Võimalik, et väikeaju geeniaktiivsuse muudatused ongi inimliigi kujunemisel tähtis tegur.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25