Lähedus sureb taskus kantavas kodus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Teadlased ei mõista juhtuva üle kohut, vaid toovad esile muutuseid ja erinevuseid. Autor/allikas: Krzysztof Niewolny/Unsplash

Enam kui 300-leheküljeline antropoloogide kokkuvõte ilmestab, et inimestel ja tigudel on üha rohkem ühist. Taskus peituvat nutitelefoni võib võrrelda koduga, millesse tõmbuda nii omal soovil kui ka välismaailma kurj eest, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Tigudest teatakse üpris vähe. Nad on väikesed ja vaiksed, liiguvad aeglaselt ega ole eriti agressiivsed. Samas teatakse, et tigudel on koda. Eestis elab 85 teoliiki, kellest 71 on koda. Vähesed on pööranud tähelepanu, mis suunas teo koda keerdub. Tavaliselt keerub see paremale. Inglismaal märkas Angus Davison aga aiatigu mille koda pööras vasakule.

Angus kartis, et pahempoolse majaga tegelane jääb üksikuks, kuna ta ei saa paarituda. Teod on küll kahesoolised ehk hermafrodiidid, kuid paljunemisel kasutavad antud bioloogilist paindlikkust ikkagi partnersuhte loomiseks. Paraku tänu ebatavalises suunas keerdunud kojale asus vajalik riistvara valel pool.

Nottinghami Ülikoolis geneetikuna töötav Angus pani teole vasakpoolset leiboristide parteid juhtinud tegelase järgi nimeks Jeremy. Ta asus otsima teist samasuguse kojaga kaasalast, et tigu ei jääks üksikuks.

Kaasajal otsitakse tigusid internetist. Seetõttu jõudis lugu meediasse ja Jeremyst sai meediasensatsioon. Kurva saatuse ootel teost räägiti kogu maailmas ja ühiselt otsiti sobivat partnerit. Angus hindab, et ebatavalise isendi leidmiseks kasvatati maailma eri nurkades tuhandeid tigusid.

Lõpuks leitigi sobiv partner. Neid leiti koguni kaks tükki, üks Hispaaniast ja teine Inglismaalt. Kahjuks, sest nüüd sündis uus traagika – armastuse kolmnurk. Selgus, et kaks kohale toodud külalist eelistasid hoopiski teineteist ja Jeremy faatum paistis olema ettemääratud. Vahetult enne surma juhtus siiski ime ja talle sündis ühe partneriga umbes paarkümmend järglast. Kõigi kojad keerasid paremale.

Lugu tigu Jeremyst seostub värske ülemaailmse uuringuga, milles kirjeldatakse taskus koda kandvaid inimtigusid. Poolteist aastat kogus 11 antropoloogi andmeid üheksast riigist Euroopas, Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Vaatluse all olid täiskasvanud nutitelefoni kasutajad. Töö tulemused koondati raamatusse "The Global Smartphone". Umbes 300-leheküljelist kokkuvõtet peetakse seni kõige põhjalikumaks täiskasvanute telefonikasutust käsitlevaks ülevaateks.

Kohalikku konteksti arvestatavate detailide kõrval vahendab rahvusvaheline meedia uuringu materjalidest universaalsemaid tähelepanekuid. Muu hulgas juba mainitud mõttemänguna oma koda kaasas kandvate tigudega.

Telefoni peetakse nutikaks tänu selles leiduvate algoritmide paindlikkusele, millega kohandub telefon kasutajate järgi. Antud uuringus pandi aga tähele, et täiskasvanud kasutajad on üpris leidlikud viisides, millega nad ise kujundavad telefoni oma vajadustele vastavaks. Läbi kasutusmustrite, rakendustega seotud valikute ning muude väikeste lisadega vormitakse telefon oma harjumuste ja arusaamade põhjal igapäevaste vajaduste teostamise vahendiks. Telefoniga korraldatakse töö, raha ja tervishoiu asjaajamisi. Loomulikult kasutatakse seda sotsiaalsete ja perekondlike eesmärkide teostamiseks, osalemiseks poliitilistes debattides jne.

Teadlased märgivad, kuidas kasutajatele märkamatult ei opereeri nad mitte ainult telefoniseadmena, vaid tajuvad seda elu toimumise asukohana. Siit siis võrdlus elu kulgu sisaldavat koda kaasas kandvate tigudega. Uut normaalsust iseloomustab harjumus minna "koju" olukordades, milles varem suheldi teiste inimestega. Söögilauas ei ole telefonis ainult noored, vaid üha enam kõik ülejäänud põlvkonnad. Sama käitumist võib kohata erinevates suhtlemise olustikes. "Kodu" on ju taskus ja seal juhtub rohkem, kui nii mõneski vahetumas koosolemises. Seda enam, et koos olles osatakse üha vähem suhelda.

Telefoni kapseldumine võib teisi pahandada, solvata, põhjustada pettumust ja frustratsiooni, kuid selle riskiga ollakse harjutud. Üha normaalsem on teistega koos olles kogeda emotsionaalset, sotsiaalset ja ka töist üksiolemist. Seetõttu iseloomustavad antropoloogid telefonide taolise kasutuse normaliseerumist läheduse surmaks.

Peamine muutust kujundav tegur on WhatsApp ja erinevates riikides loodud analoogsed kloon-rakendused. Teadlased kohtasid seda tüüpi tarkvara praktiliselt kõikides uuritavates regioonides, mille tulemusel nimetasid WhatsAppi nutitelefoni südameks. Taskusse mahtuvas kodus aitab antud rakendus hoida aktiivseid suhteid eemalolijatega ja kohalolijate arvelt. Seda teevad aga üha enam kõik kohalolijad, mistõttu muutuvadki kaugel olevad inimesed ja sündmused tähtsamateks, surmates sellega läheduse.

Teadlased ei mõista juhtuva üle kohut, vaid toovad esile muutused ja erinevused, milledest mõnd võib hinnata heaks või halvaks. Ilmselt sõltuvalt sellest, kuidas keegi on oma uue kodu sisustanud. Mõnede taskukoda võib keerduda põhivoolust erinevalt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: