Üsna kõrget lendu harrastava kevad-sinitiiva (Celastrina argiolus) peamine ringilendamise eesmärk on liiki edasi viia. Keerulisi pulmarituaale sellele liigil aga pole: "Isane annab seemnepaki emasele üle ja ongi asi klaar," võtab Selin sündmused kokku.

Eduka paaritumise tulemusel munetud munadest tulevad röövikud. Nende missioon on võimalikult palju süüa.

Kevad-sinitiiva röövikute menüüsse kuuluvad näiteks paakspuu ja sõstrad. Kõhutäitmisega tegeletakse aga vaid ilusatel ja soojadel päevadel. "Kui päevad on vihmased ja jahedad, siis ei toitu röövik üldse. Kui aga on soodne suvi, siis võib ta süüa ööpäev läbi ning kasvada kiiresti suureks," kirjeldab Selin.

Sooja suve röövikud jõuavadki juba enne suve lõppu ka nukkuda ning liblikatena välja tulla ja omakorda muneda munad, kust juba teine põlvkond röövikuid koorub. Liblika vormi saavutanud isendid aga talve üle ei ela — kevad-sinitiib talvitub vaid nukuna.

Mõned aastad tagasi hääletasid soomlased kevad-sinitiiva oma rahvusliblikaks juhtimaks tähelepanu asjaolule, et mitmed kohalikud liblikaliigid on keskkonnamuutuste tõttu hävinguohus.