"Olenemata sellest, kas vaatlusread on poole sajandi või enam kui sajandi pikkused, ei ole ilmajaamades varem nii sooja aastat esinenud," selgitas Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla. Eelmised rekordiliselt soojad aastad olid 2015 ja 2019.

Päikesepaistet oli normist enam ja sademeid oli normi jagu. Eesti keskmine sajusumma oli 667 millimeetrit. Päikesepaistelisi tunde kogunes kokku 1995,3, mida on normis enam kui 230 tunni võrra enam.

Kohalikud rekordid

Möödunud aasta veebruar oli eriliselt soe ja väga sajune. Tavapäratult soe ilm tõi mõnele rannikujaamale uued veebruari soojarekordid. Uued kuu soojarekordid said Loodla sõnul näiteks Kihnu, Ruhnu ja Sõrve. Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus veebruar kõikides ilmajaamades esikolmikusse.

"Veebruar oli kõikides ilmajaamades ka väga sajune, enamikes kohtades oli sademeid enam kui kaks korda kuu sajunormist rohkem. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari esinenud," kinnitas Loodla.

Jahe mai ja soe juuni

Tavatult jahe oli maikuu teine dekaad. Selle algul sadas mitmel pool lund ja Kagu-Eestis mõõdeti 12. mai hommikul kuni kolme sentimeetri paksune lumevaip, mis päeva jooksul ära sulas.

Juuni teine pool oli eriliselt soe. Kuu viimasel kolmandikul kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mõnele ilmajaamale uue kuu soojarekordi, mõnel pool oli rekordi kordamine. Mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur 2−7 järjestikusel päeval 27 °C-ni või kõrgemale.

November oli kõikjal väga soe, kuigi kuu teisel poolel sadas siin-seal lund, mis kattis maapinna õhukese lumevaibaga. Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mitmele ilmajaamale uued novembri soojarekordid, mis mõõdeti 3. novembril.

Kindlalt võib öelda, et tänavune november oli kogu Eesti kliimaloo kõige soojem – alates 1866. aastast, kui alustati vaatlusi Tartu Ülikooli meteoroloogiaobservatooriumis, pole kõrgemat näitu arvutatud.

Täpsemalt saab möödunud aasta ilmast lugeda Eesti meteoroloogia värskest aastaraamatust, millega saab tutvuda veebis.