Itaalia teadlaste arvutuste järgi on Linnutee eri osade suhteline ohtlikkus või ohutus aegade jooksul oluliselt muutunud.

Kui meie kodugalaktika enam kui 13 miljardit aastat tagasi tekkis, olid kõige ohutumad alad Linnutee äärepiirkonnad.

Elusolendeid neil päris algaegadel veel vaevalt kuigi arvukalt olla sai, sest vajalikke elemente oli supernoovades veel vähe tekkinud.

Umbes kuus kuni neli miljardit aastat tagasi, mil meie Päike hakkas juba tekkima ja lõpuks tekkiski, nihkus kõige ohutum vöönd ajapikku Linnutee keskme poole.

Praegu laiub see vöönd Linnutee keskmest umbes 2000 kuni 8000 parseki kaugusel. Meie Päikesesüsteem koos meie maakeraga jääb veel vööndisse sisse, kuid juba üsna välisserva lähedusse.

Riccardo Spinelli Comos asuvast Insubria Ülikoolist kirjutab koos kolleegidega ajakirjas Astronomy & Astrophysics, et tõenäoliselt on viimase poole miljardi aasta jooksul tabanud Maad üks või kaks päris võimsat gammakiirguse sähvatust.

See hinnang on kooskõlas varem välja käidud oletusega, et just gammasähvatus võis põhjustada elusolendite suure väljasuremislaine Ordoviitsiumi ajastu lõpul umbes 445 miljonit aastat tagasi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25