Puit on mitmes valdkonnas elutähtis materjal. Selle loodusest kättesaamisel kahjustatakse aga sageli kooslusi. Metsade mahavõtmine vähendab ka nende läheduses elavate inimeste heaolu. Metsad on suurepärased süsiniku sidujad ning aitavad pidurdada kliimamuutuseid.

Teisalt on maailma üha kasvava rahvastiku toitmiseks vaja aina enam põllumaad, mis annaks saaki igal aastal. "Puude põllu" lõikus toimub aga oluliselt harvem, mis samuti omakorda metsade arvukust ähvardab.

Uus nutikas moodus puitu "toota" aitaks kõiki kirjeldatud probleeme lahendada ning Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis ongi see tee ette võetud.

Uurimust juhtiv Ashley Beckwith kirjeldas hiljuti BBC 5 Naga Munchetty jutusaates laboripuidu tootmise protseduuri, mille puhul kasutakse 3D printerit, et taime rakud soovitud kujule viia.

Väga suuri puitelemente nii veel ehitada ei saa, küll aga näeb Beckhwith potentsiaali alustada väiksemate mõõtmetega tükkidest, mida saaks pruukida näiteks mööblitööstuses. 

Ehkki ka laboris ei kasva puit üleöö — näiteks diivanilaua plaadi loomiseks kuluks mitu kuud —  toimub see siiski oluliselt kiiremini, kui looduses.

Hetkel on laboripuit ja looduslik puit on ülesehituselt erinevad. Kuna looduses kasvav puu on elusorganism, kes imeb pidevalt juurdega maast vett ning saadab seda tüve kaudu okstesse edasi, kulgevad tema kiud korrapäraselt ühes kindlas suunas.

Laboripuit aga ei pea elu alal hoidma, mistõttu on ka tema struktuur kaootilisem ning meenutab Beckwithi sõnul hoopis komposiitmaterjali.

Uuringud ning arendus kestavad edasi ning suurema läbimurdeni loodab Beckwith jõuda lähima aastakümne jooksul.