Patricia Pecnerova Kopenhaageni Ülikoolist ja ta kolleegid järjeldasid enam kui poolesaja aafrika leopardi isendi täisgenoomi ja kõrvutasid neid ka amuuri leopardide, lõvide ja gepardite omaga.

Selgus, et aafrika leopardil on geenivaramu tervelt neli korda rikkalikum kui sama liigi teisel alamliigil, amuuri leopardil. Lõviga võrreldes on aafrika leopardi geenistu kaks korda rikkalikum, gepardiga võrreldes ligi viis korda.

Autorid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et aafrika leopardi erakordne geenirikkus tuleneb tõenäoliselt sellest, et neil loomadel on pika aja jooksul õnnestunud vältida arvukuse kahanemisi.

Teadlased järeldavad oma andmete põhjal, et aafrika leopardi arvukus on suurena püsinud sadu tuhandeid aastaid.

Sellele on arvatavasti kaasa aidanud asjaolu, et aafrika leopardid jahivad toiduks väga mitmesuguseid saakloomi, erinevalt paljudest teistest suurkiskjatest, kellele sobiv valik on väiksem.

Üllatav on veel seegi, et kogu mitmekesisuse juures on aafrika leopardi genoom geograafiliselt vägagi ühtne: Aafrika eri paigus varieerub geenide mitmekesisus ühes ja samas ulatuses.

See osutab, et aegade jooksul on leopardid Aafrikas päris hoolega ringi rännanud ja omavahel alatasa segunenud, kapseldumata selgepiirilisteks kohalikeks asurkondadeks.

Nüüd on aafrika leopardil teadlaste arvates seetõttu suuremat lootust üle elada tänapäevased ohud nagu kliimamuutus ja elupaikade häving.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25