Lihasvalgu puudumine aitab eurooplastel külma taluda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Vincent Riszdorfer/Unsplash

Ilm on nüüd läinud päris külmaks, kuid õnneks on paljudel meie seast tõenäoliselt olemas geneetiline kohastumus külmaga toime tulekuks.

Teadlased on värskes uuringus välja selgitanud, et üks geenivariant, mida esineb eriti rohkesti kesk- ja põhjaeurooplastel, soodustab külmataluvust.

Hakan Westerblad Stockholmist Karolinska Instituudist, Marius Brazaitis Kaunasest Leedu Spordiülikoolist ja nende kolleegid tegid katseid Leedu meestega vanuses 18 kuni 40 aastat.

Mõnedel neist oli olemas geenivariant, mille põhjal tootsid nende lihaste rakud valkainet nimega alfa-aktiniin-3, teistel oli aga muundunud variant, mille puhul seda valku ei toodeta.

Aktiniin-3 aitab lihastel kiiresti ja jõuliselt kokku tõmbuda. Just seda geenivarianti, mis toob kaasa aktiniin-3 puuduse, esinebki suhteliselt rohkesti just kesk- ja põhjaeurooplastel.

Teadlased palusid katseisikutel minna üleni üsna jahedasse, 14-kraadisesse vette, nii et ainult peanupp veest välja jäi. Iga 20 minuti järel tulid katseisikud kümneks minutiks veest välja ja läksid siis jälle vette tagasi.

Protseduuri korrati senikaua, kuni katseisiku kehatemperatuur langes 35,5 kraadini. Kui temperatuur nii madalale ei langenudki, siis tehti katset nii kaua, kuni summaarset veesoleku aega sai kaks tundi.

Selgus, et kehatemperatuuri suutsid kauem kõrgemana hoida just need mehed, kellel oli see meie kandis levinud geenivariant, mille korral lihastes alfa-aktiniin-3 ei toodeta.

Teadlased panid tähele, et neil meestel esines ka vähem külmavärinaid kui alfa-aktiniin-3 tootvatel meestel.

Westerblad, Brazaitis ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas American Journal of Human Genetics, et tõenäoliselt aitas neil katseisikuil soojemana püsida pigem lihaste ajutiselt kõrgenenud toonus, mitte niivõrd nende värin.

Niisiis võime kokkuvõttes arvata, et kui mõned inimesed mõned kümned tuhanded aastad tagasi Aafrikast Euroopasse rändasid, siis sagenes alfa-aktiniin-3 geeni mutatsiooni esinemissagedus nende seas just külmema kliimaga kohanemiseks.

Lihaste jõudu ja väledust võis sellega vähemaks jääda, kuid külmakartlikkus vähenes see-eest samuti.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: