Suured kiviplaneedid võivad olla seest hoopis teistsugused kui Maa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kagoshima Ülikool

Praeguseks avastatud suure hulga eksoplaneetide seas paistab mõnigi olevat meie Maakera moodi kõva pinnaga kera. Teiste tähtede ümber tiirlevad kiviplaneedid on aga meie kodust mõnevõrra suuremad.

Ameerika teadlased eesotsas Federica Coppariga Lawrence Livermore'i Riiklikust Laboratooriumist otsustasid uurida, kas need planeedid võiksid ka seestpoolt meie planeedi moodi olla.

Võiks ju arvata, et kui nad on Maakera moodi, ainult mõnevõrra suuremad, siis on nad seda nii väljast kui ka seest. Kuid suurema planeedi sügavustes valitseb kindlasti ka suurem rõhk, mis võib asjaolusid muuta.

Coppari ja ta kolleegid tegid katseid raudoksiidiga (FeO). Nad avaldasid hiigelsuurte laserite abil raudoksiidile hiigelsuurt rõhku, ligi seitse miljonit korda Maa atmosfääri rõhust kõrgemat. Selline rõhk võiks valitseda Maast viis korda massiivsema kivipindse planeedi sisemuses, tuuma ja vahevöö piiril.

Samal ajal sähvasid teadlased teise laseriga õhukese metalllehe pihta, et tekitada lühike röntgenikiirte suts, mille abil raudoksiidi olekut seirata. See oli suur täppistöö, sest maksimaalset rõhku ei saanud alal hoida kauem kui miljardik sekundit.

Röntgendifraktsioonipildilt paistis, et kui rõhk läks kõrgemaks kui meie Maakera sees valitsev kolm miljonit atmosfääri, siis läks raudoksiid üle uude olekusse, kus aatomid paiknesid tihedamalt.

Et juba varem on uuritud, kuidas käitub sellise hiiglasliku rõhu käes teine kiviplaneetide sisemuses arvatavasti rohkesti leiduv aine, magneesiumoksiid (MgO), said teadlased mudeldada planeedi siseehitust arvutimudelil, mis võttis mõlemat tulemust arvesse.

Mudel näitas, et Maast suuremate kiviplaneetide vahevöö ehk piirkond, mis jääb planeedikoore ja tuuma vahele, võib olla seni eeldatust vägagi erinev, muu hulgas viskoossuse ehk voolusitkuse, aga ka elektrijuhtivuse poolest.

Eeldatust võivad erineda ka vahevöö liikumised ja deformeerumised, teistsugune võib olla mineraalide teke ja areng. Sellest kõigest aga võivad sõltuda ka planeedi pinnal valitsevad olud, mis võivad mõjutada ka planeedi sobivust eluks. Kuidas täpselt, seda tuleb veel uurida.

Praegused tulemused on kirjas ajakirjas Nature Geoscience.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: