Maailmas koguvad populaarsust inimraamatud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Daniel/Unsplash

Vajadus inimliku kontakti järele on ühiskonnas üha suurem. Nõnda pole ehk ime, et maailmas koguvad populaarsust nn inimraamatukogud, mille populaarsemaid eksemplare on laenutatud seni tuhandeid kordi, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Raamatupoes on oluline, et ostetav raamat oleks uuelt sile ja värske. See on natukene naljakas soov, sest välimuse asemel tarbitakse raamatu teksti kodeeritud elamust või teavet, sõltumata sellest kui võidunud või murtud on paber mis kirjamärke kannab. Saades aga raamatukogus uuelt sileda köite, võib juhtuda vastupidi.

Triikis köide vihjab, et seda pole keegi veel lugenud ja sina oled esimene. Esimene ohmu, kes leidis lõpuks raamatu, mida keegi pole tahtnud lugeda. Võid ka tunda, mida võis kogeda maadeuurija või avastaja, kes jõudis esimesena avastamata maanurka.

Omal varjatud moel räägivad mõlemad näited üksi olemisest. Suhtlemise soovist, milles saad partnerit valida. Sinu otsustada on ka aeg ja koht. Mõned aastat tagasi tabas keegi taanlane seda sama intiimset käitumisjoont ja pakkus raamatute kõrval valikusse ka päris inimesi. Sündis Human Library, millest sai kirjalikust tekstist enamat soovides kuulata lugusid päris inimeste käest.

Näiteks kes oli kaua elanud või kannatas ülekaalu all, juhtis lihtsalt bussi või järsku on see hoopiski keeruline, oli põgenik, seekord miks mitte rõõmus või keegi kes õppi ülikoolis, kel oli peavoolust kõrvalejääv soolist orientatsiooni jne. Inimesed olid seega kui raamatud, mis sisaldasid midagi avastamisväärset, mis võis teisi inimesi huvitada, rikastades sellega üksi olemist.

Päris inimeste lugemise teenus levis kiiresti ja on tänaseks leidnud koha vähemalt 70 riigis. Leviku tagant terendab salatud või siiani mõtestamatult mõistetamatu vajadus taolise suhtluse järele.

Teenusega kaasnev üllatus kõneleb uudsusest ehk millestki, mida varem polnud ja pole veel nüüd jõutud harjuda. Asjaolu võib kasutada aja määratlusena koos küsimusega, mida samal ajal veel maailmas juhtus, et taoline asi sai sündida. Lisada võib ka mõtte, et taolise teenuse vajadus ületas senised sotsiaalsed ja kultuurilised tabud. Silmatorkav muutus või lisandunud tegur on hüppeliselt kasvanud tehniline suhtlusvõimekus.

Varem pidi suhtlemiseks asuma inimesega samal ajal samas kohas. Telefoni lisandumine võimaldas asukoha osas suuremat vabadust. Kirjutamine vabastas ka ajast. Vaja oli siiski internetti, et muuta taoline lävimise viis uueks normaalsuseks. Lisaks võimaldas suhtlemise võimekuse areng hakata kontakteeruma rohkemate inimestega ning vahetada nendega nii sõnumeid kui ka pilte. See vähendab ühiselt jagatud aega ja ruumi. Aega kulub ka ekraanil toimuva haldamiseks, mis juhibki laevukese üksilduse saare randa.

Tokyos Nakano rongijaama lähedal võib kohata 37-aastast Jaapani meest Shoji Morimotot, seda juhul kui keegi teine pole ette jõudnud. Võib ka öelda, "kes ees, see mees". Shojit võib endale raha eest rentida. Alates 2018. aastast, kui ta end Twitteris välja pakkus, on teda seltsiks kasutatud umbes 3000 korral. Shojil on 270 000 järgijat.

Alguses pakkus ta oma seltsi tasuta. Populaarsuse kasv sundis peale turureeglid. Ühe korra tasu on 10 000 jeeni ehk ligemale 100 eurot. Kogu teenuse sisu on praktiliselt mitte midagi tegemine. Shoji kõnnib kliendiga kaasas, pidades kerget distantsi, mis pole siiski nii suur, et läheduse kontaktist tunne kaoks. Teinekord on ta see, kes saadab kliendi reisile. Ta läheb inimesega rongini ja lehvitab hüvastijätuks.

Mõnikord võetakse ta kaasa mõnele mängule, kuna platsilt, laua tagant või võistkonnast on puudu üks liige. Leidub ka juhtumeid, kus teda on vaja läinud abielulahutuse tunnistajana või lihtsalt inimese sees varjunud mõtete kuulajana. Näiteks inimmikrofonina kurnatud tervishoiutöötajale rääkimas oma tööpäevadest.

Leidub ka püsikliente. Näiteks 36-aastase naisettekandjaga on ta kohtunud juba kümme korda, minnes muu hulgas kaasa esmakohtingule tundmatu mehega. Teisel korral pidi ta kuulama naise mõtteid armastusest. Vaja oli õrnadel teemadele neutraalset partnerit, kes midagi edasi ei räägi. Sõbrannad olid seetõttu mängust väljas ja Shoji mängus sees. Seda rääkis Shoji Morimotost loo kirjutanud ajakirjanikule rahulolev püsiklient, mitte usaldusaluseks valitud Shoji.

Lugu jõudiski ajakirjaniku tähelepanusfääri tänu rahulolevatele klientidele. Shoji pole sõber, töökaaslane ega internetimäluga veebiteenus. Ta on lihtsalt inimene. Keegi, kes täidab tühimiku suhtlemisvajaduste ja lihtsalt kaaslase vajamise kirjus spektris. Shoji ise usub, et aitab vähendada inimeste üksildust riigis, kus on ühel ruutkilomeetril 334 inimest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: