Praeguse seisuga on õistaimed ehk teisisõnu katteseemnetaimed kõige liigirikkam taimehõimkond üleüldse. Vanimad õistaimefossiilid pärinevad umbes 135 miljoni aasta tagant, kriidiajastu algusest. Paljude teadlaste arvates see taimerühm just selle aja paiku tekkiski.

Fossiilileidude põhjal paistab, et õistaimede mitmekesisus oli märkimisväärselt suur juba viis miljonit aastat hiljem ehk 130 miljonit aastat tagasi. Kuidas nii suur liigirikkus nii lühikese ajaga tekkida sai, on raske seletada. Geeniuuringud ongi osutanud õistaimede mõnevõrra iidsemale päritolule kui fossiilileiud näivad osutavat.

Daniele Silvestro Šveitsist Fribourgi Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid nüüd enam kui 15 tuhandet õistaimefossiili umbes kahesajast sugukonnast. Selleks kasutasid nad enda tarbeks kohendatud meetodit, mis põhines Bayesi statistikal.

Tulemuseks said nad, et õistaimede ajastu algas tõenäoliselt juba kuni 250 miljoni aasta eest, ammu enne kriidiajastut.

Silvestro ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et õistaimede fossiilileidudest paistev elurikkus ajavahemikus 135 kuni 130 miljonit aastat tagasi sai kujuneda siiski vaid juhul, kui selle taimerühma ühine esivanem elutses juba palju varem.

Oma esimese saja miljoni aasta jooksul olid õistaimed aga tõenäoliselt vähearvukad ja haruldased liigid, millest seetõttu ei ole ka rohkearvulisi kivistisi järele jäänud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25