TÜ uuring: suurel osal põdenutest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem

Kuressaare haigla
Kuressaare haigla Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avaldasid esimesed Eesti andmed koroonaviiruse antikehade püsivuse kohta pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist ning selgus, et 80 protsendil uuritavatest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem.

Koroonaviiruse antikehade püsivust vaadeldi SARS-CoV-2 serolevimusuuringu KoroSero-EST-1 järeluuringuna, teatas ülikool. Sellesse kaasati Saaremaalt Kuressaare ja Tallinnast Järveotsa perearstikeskuse patsiendid, kellel olid mullu maist kuni juulini koroonaviiruse antikehad organismis olemas. 2020. aasta novembris uuriti neid patsiente taas.

KoroSero-EST-1 uuringust nähtus, et 80 protsendil antikehadega inimestel ehk seropositiivsetel ei olnud haigussümptomeid ja 56 protsenti neist ei olnud teadaolevalt COVID-19-haigega kokku puutunud. Vaid 20 protsenti antikehadega inimestest tõdes, et neil on olnud mõni koroonaviiruse sümptom, näiteks kõrge palavik, nohu, iiveldus, kurguvalu, kõhulahtisus või valu rinnus.

Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul moodustavad asümptomaatilised inimesed SARS-CoV-2 nakkuse ja selle leviku mõistmise seisukohalt olulise rühma, kuna seni on ebaselge, miks kulgeb nakatumine osal isikutel märkamatult. S

Seetõttu on vaja uurida, kas asümptomaatilistel isikutel on kujunenud immuunmälu antikehade ja T-rakulise immuunsuse suhtes, ning võrrelda seda kergelt ja raskelt COVID-19 põdenud haigetega.

Antikehade püsivus

KoroSero-EST-1 järeluuringu tulemuste toel on saadud teada, et ka kergelt või asümptomaatiliselt haigust põdenud inimestel kujuneb koroonaviiruse vastane immuunsus.

"Praegu ei ole alust arvata, et kergelt COVID-19 põdenutel kaoks immuunsus kiiremini kui haigust väga raskelt põdenud inimestel," rääkis KoroSero-EST-1 järeluuringu juht, Tartu Ülikooli lastenakkushaiguste lektor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi pediaatria eriala arst-õppejõud Piia Jõgi.

Immuunsuse kujunemist ja seda, miks 20 protsendil uuritavatest antikehad ei püsi või püsivad vähem aega, alles uuritakse. Jõgi tõdes, et immuunsuse kujunemine sõltub mitmest tegurist. "Olemas on n-ö antikehade tagatud immuunsus, mida me siiani uurinud oleme. Praegu käivad sama uuringu raames aga teist tüüpi ehk rakulise immuunsuse uuringud."

Järgmise sammuna võtavadki teadlased kokku rakulise immuunsuse ja põletikumarkerite uuringute tulemused, mis võiksid anda rohkem teavet nii immuunsuse püsimisest kui ka põhjustest, miks mõni inimene põeb COVID-19 haigust raskelt, teised aga kergelt või asümptomaatiliselt.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste juhtimisel algab märtsis uuring KoroSero-EST-3, kus vaadeldakse populatsiooni immuunsust üle Eesti eri vanuserühmades. Uuringu eesmärk on teha kindlaks, kui palju on Eesti elanike hulgas seropositiivseid üks aasta pärast pandeemia algust.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: