Sumistid aitavad kärbsel hoobi eest vilkalt pageda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kui tabame kaks kärbest ühe hoobiga, on läinud ülimalt hästi. Tavaliselt ei taba me mitmegi hoobiga mitte ühtegi kärbest. Kärbestel on oskus õrnimagi kahtlusvarju korral sekundi murdosa jooksul lendu söösta.

Peamiselt aitab neid seejuures erk ja valvas ümbruskonna seire läbi oma liitsilmade, kuid Alexandra Yarger Ameerika Ühendriikidest Ohio osariigist Case Western Reserve'i Ülikoolist ja ta kolleegid on avastanud, et kärbsel aitavad ohu eest pageda veel kaks väikest elundit.

Need on kärbse sumistid, nuiakujulised jätked, milleks on muundunud nende kahetiivaliste putukate kunagine tagumine tiivapaar.

Sumistid on lennul kärbestele stabiliseerivaks toeks. On aga tähele pandud, et mõnd liiki kärbsed, nende seas ka harilik toakärbes (Musca domestica) võngutavad sumisteid rütmiliselt ka siis, kui nad ei lenda, vaid seisavad paigal. Miks nad seda teevad, on seni olnud suur mõistatus.

Yarger ja ta kaaslased filmisid enam kui 20 liiki kärbseid videokaameraga. Videote pealt oli näha, et need kärbsed, kellel on sumistid, stardivad umbes viis korda kiiremini kui sumistiteta kärbsed. Ka lennu stabiilsus on ilma sumistiteta nõrgem.

Yarger ja kaasautorid oletavad Kuningliku Seltsi bioloogiateaduste toimetistes, et sumistite liikumisest saab kärbse aju täiendavat informatsiooni lennuolude kohta.

Võib-olla kulgevad aga närvisignaalid sumistitest ka otse kärbse jalgadesse, mis võimaldab neil lennule viskuda kesknärvisüsteemi koguni kaasamata, välkkiire refleksina.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: