Inglismaal tehtud teadusuuringust ilmnes, et suurema liikumisharjumuse ja parema südametervise vaheline seos kehtib ka nende inimeste hulgas, kes liiguvad ja teevad trenni palju rohkem kui enamik teisi.

Terence Dwyer Oxfordi Ülikoolist ja ta kolleegid tegid uuringut enam kui 90 000 inimese peal. Inimesed kandsid seitse päeva järjest kiirendusandurit, mis mõõtis nende füüsilist aktiivsust.

Umbes viis aastat hiljem uurisid teadlased järele, kellel neist katseisikuist oli diagnoositud mõni südame-veresoonkonnahaigus. Selliseid inimesi oli üle 3600.

Seos füüsilise aktiivsuse taseme ja südame-veresoonkonnahaiguse ohu vahel tuli selgelt välja nii meestel kui ka naistel.

Välja ei tulnud aga selle kasuliku seose ülemist piiri: väga-väga palju liikujad olid tervemad kui lihtsalt väga palju liikujad.

Siit ei järeldu, et piiri ei olekski, aga see peab asuma siis veelgi suurema aktiivsustaseme juures kui uuringus osalenud inimestel oli. Samuti ei tähenda tulemus, et ületreenimise ohud oleks kuhugi kadunud.

Dwyer ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Plos Medicine, et nende tulemus on täpsem ja parem kui seni tehtud uuringutel, sest nii suurel hulgal inimestel ei ole andurjälgimist varem tehtud.

Enamasti on seni palutud inimestel täita lihtsalt küsimustik, kuid küsitlusandmed ei ole teadagi nii usaldusväärsed kui mõõtmisandmed.

Rohke liikumise ja hea tervise vaheline positiivne korrelatsioon on iseenesest ju ammu tuntud ja kindel tõsiasi, aga nüüd on see asi siis veelgi tõsikindlam.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25