Kui NASA kosmosesond New Horizons kääbusplaneet Pluutost mõne aasta eest kiirel lennul möödus, panid teadlased ta saadetud andmetest tähele, et Pluuto õhukeses atmosfääris leidub rohkesti sinakat hägu.

Samasugust hägu oli juba varem nähtud ja uuritud Saturni suurima kaaslase Titani atmosfääris, mida oldi pikalt ja põhjalikult seiranud NASA ja ESA kosmosesondi Cassini pardaseadmete abil.

Analüüs oli näidanud, et Titani atmosfääri hägu moodustavad orgaanilised ühendid, mis tekivad päikesekiirguse toimel vallandunud keemilistes reaktsioonides.

Et Pluuto ja Titani atmosfääri koostis on üsna ühesugune – seal leidub rohkesti lämmastikku, aga ka metaani ja vingugaasi, siis oli on teadlased seni arvanud, et ka Pluutol on põhilisteks hägustajateks just samasugused päikesevalgusest ajendatud reaktsioonides tekkivad orgaanilised ained nagu Titanilgi.

Kuid Panayotis Lavvas Prantsusmaalt Reimsi Champagne-Ardenne'i Ülikoolist on nüüd koos kolleegidega Pluuto atmosfääri mudeldanud ja jõudnud järeldusele, et päris nii need lood ei ole.

Pluuto teevad häguseks küll orgaanilised ühendid, kuid nende tekkimises on päikesevalgusel arvatust väiksem roll.

Mudel näitas, et Pluuto atmosfääris, mis Pluuto suure kauguse tõttu Päikesest on märksa külmem kui Titani atmosfäär, külmuvad juba esimesed päikesevalguse toimel moodustunud orgaanilised ained väikesteks jääterakesteks.

Need terakesed tekitavadki hägu, ilma et neid oleks tarvis keemiliselt edasi muundada, nagu asi Titanil käib.

Lavvas ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et Pluuto jäise atmosfäärihägu peamiseks koostisosaks on tõenäoliselt neljast süsiniku- ja kahest vesinikuaatomist koosneva molekuliga diatsetüleen.

Enamgi veel, nad söandavad oletada, et ka Neptuuni suurima kaaslase Tritoni atmosfääris täheldatud hägul võib olla samasugune tekkemehhanism ja koostis kui Pluuto hägul.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25