Ohuks ei ole mitte ainult kalade arvukuse kahanemine, vaid näiteks põhjatraalimise korral ka merepõhja pöördumatu kahjustus ning nagu uuest uuringust selgub, ka mere süsinikusidumisvõime kahanemine.

Põhjatraalimine on laialt levinud kalapüügivõte, mille puhul veetakse raskustega varustatud noota mööda merepõhja.

Sarah Paradis Barcelona Autonoomsest Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid Vahemere loodeosa põhjast kogutud setteproove.

Proove võtsid nad traalimispiirkondadest nii traalimishooajal kui ka muul ajal, aga ka kohtadest, kus traalimist ei üldse ei toimu.

Selgus, et põhjatraalimisel aset leidev püügivahendite tihe kontakt merepõhjaga teeb settekihti õhemaks ja muudab selle koostist.

Veel kaks kuudki pärast traalpüügi lõppu on merepõhi vaevu taastunud, segipaisatud setetes aga on orgaanilisi süsinikuühendeid selgelt vajaka. Sel vähesel orgaanilisel ainel, mis alles on, on aga ka toiteväärtus kehvapoolne.

Paradis ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et tõenäoliselt võtab merepõhja taastumine kümneid aastaid.

Üleilmses mõõtkavas aga võib põhjatraalimine autorite arvates kahjustada merede võimet süsinikku siduda.

Alates möödunud sajandi keskpaigast on põhjatraalimise piirkonnad laienenud üha sügavamatele merealadele, kalavarud on aga üha kahanenud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25