Maximilian Pieper Müncheni Tehnikaülikoolist ja ta kolleegid püüdsid kokku arvata kõigis tootmise järkudes eralduvaid gaase, alates juba sööda kasvatamisest ja väetamisest ning kaasates ka loomade seedetegevuse tulemusel erituva metaani.

Kui arvud kokku löödi, selgus, et mahe- ja tavaliha tootmisel tekkinud kasvuhoonegaaside kogusel ei olnudki suuremat vahet. Kui ühe lihakasvatusviisi juures hoiti millegi pealt emissioone kokku, siis millegi muu arvel tuli neid juurde.

Näiteks ei kasutata mahetootmises väetisi, mistõttu jääb atmosfääri paiskamata naeru- ja kasvuhoonegaasi dilämmastikoksiidi.

Kuid teisalt, maheloomad kasvavad aeglasemalt. Ka peab neid sama lihakoguse saamiseks olema arvuliselt rohkem. Seetõttu eritub neist ja nende väljaheiteist lõppkokkuvõttes mittemaheloomadega võrreldes rohkem metaani.

Mitte kõigi loomade puhul ei olnud tulemus päris ühesugune. Näiteks selgus, et mahekanade kasvatamisel eritub kasvuhoonegaase natuke rohkem kui tavakanade kasvatamisel, mahesigade kasvatamisel aga natuke vähem kui tavasigade kasvatamisel.

Pieperil ja kaasautoritel on ajakirjas Nature Communications ka ettepanek varuks: maksud ja hinnatõus.

Nad arvutasid välja, et tavatootmisel valmistatud veiseliha hind peaks nende meetmete tagajärjel tõusma umbes 40 protsenti, mahetoodetud veiseliha aga siiski vaid 25 protsenti, sest et see on juba tavalihast kallim.

Tõuseks ka muude loomsete toiduainete nagu piima ja juustu hind. Taimetoit aga teadlaste mõttekäigu järgi kallimaks minema ei peaks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25