Ka taimede seas on lõokesi ja öökulle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: C. Bickel/Science

Inimesi võib teadupoolest jagada lõokesteks ja öökullideks. Nõndasamuti võib, tuleb välja, jagada ka taimi.

Hannah Rees ja ta kolleegid Inglismaalt Norwichi Ülikoolist väidavad geeniuuringu põhjal, et ka taimeriigi kodanike seas võib bioloogilise kella käik suuresti varieeruda.

Uuringus ilmnes koguni, et vaid ühe elementaarühiku ehk tähe muutus geenikoodis võib taime lülitada kas lõokeseks või öökulliks.

Bioloogiline kell ehk teaduslikumalt väljendudes ka tsirkadiaanostsillaator on elusolendeis toimiv biokeemiline mehhanism, mis tiksub enam-vähem ühes taktis astronoomilise ööpäevarütmiga.

Taimedelgi reguleerib see mehhanism paljusid füsioloogilisi ilminguid nagu fotosünteesi hoogsust ning õite avanemist ja sulgumist. Bioloogiline kell peab seejuures kohanema keskkonnaoludega, mida määravad geograafiline laiuskraad, kliima, ilm ja aastaaeg.

Rees ja ta kaaslased uurisid, kuidas käivad tsirkadiaanrütmid väikesel rohttaimel rootsi müürloogal. Uuringu jaoks toodi taimi kõikjalt Rootsist, 191 korjepaigast.

Teadlased püüdsid leida väikesi geenierinevusi, mis määraksid ööpäevarütmi erinevusi. Otsing jõudis viimaks üheainsa aluspaarini ühes kindlas geenis.

Geeni COR28 kohta oli juba enne teada, et see osaleb nii õitseaja, külmatundlikkuse kui ka ööpäevarütmide korralduses. Nüüd selgus, et ainult üks aluspaar ses geenis, geenitähestiku üksainus täht võib bioloogilise kella tiksumistempot muuta.

Rees ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Plant, Cell & Environment, et ühel müürloogal võivad niiöelda ärkamis- ja uinumisaeg olla teise müürloogaisendiga võrreldes lausa kümnetunnises nihkes. Need taimed justkui töötaksid üks hommikuses, teine õhtuses vahetuses.

Rootsi müürlooga lähisugulane harilik müürlook oli esimene taimeliik, millel kogu genoom järjeldati. Sel taimel on ka ööpäevarütme põhjalikult uuritud.

Kuid nüüdses uuringus tuli välja hulk seni teadmata geeni- ja rütmiseoseid, sealhulgas juba see mainitud geen oma mõjusa aluspaariga, mis võib taimekese sisemise kella hoopis teise režiimi keerata.

Teadlased loodavad, et nende tulemused võivad edaspidi huvi pakkuda näiteks sordiaretajatele, kes tahaksid luua põllukultuure, mis peaksid paremini vastu ka muutuvas kliimas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: