Doktoritöö autori Aleksandr Semjonovi sõnul on metsloomade uinutamine veterinaaranesteesias üks keerulisemaid tahke, sest protseduur peab olema ohutu nii loomale kui ka inimesele. "Tuleb arvestada patsiendi ohutusega, kuid pidada ka meeles, et ebapiisava anesteesia puhul võib loom ootamatult ärgata," lisas ta. Näiteks saab looma kehamassi ja terviseseisundit
kontrollida ainult siis, kui loom on juba anesteseeritud ehk tuimastatud. 

Uuring viidi läbi Lõuna-Aafrika Vabariigis tehistingimustes peetavatel loomadel, kes kliiniliste protseduuride jaoks uinutati. Töös uuriti butorfanooli, azaperooni ja medetomidiini (BAM) ravimikombinatsiooni. Selgus, et seda saab Aafrika lõvi, blesboki ja gepardi puhul edukalt kasutada.

"Loomad jäid magama rahulikult ja kiiresti juba pärast esimest ravimidoosi, mille manustasin lendsüstlaga. Anesteesia ajal olid nad täielikult lõõgastunud ja ei reageerinud manipulatsioonidele," kirjeldas Semjonov tulemusi.

Kõik füsioloogilised näitajad püsisid stabiilsena kogu anesteesia vältel, ühelgi loomal ei registreeritud hingamisseiskust ega muid eluohtlikke tüsistusi. Samas registreeriti anesteesia käigus mitmeid kõrvalekaldeid, sealhulgas südame aeglast löögisagedust, mistõttu tuleb iga looma seisundit siiski hoolikalt jälgida.

Kõik loomad ärkasid anesteesiast kiiresti pärast antidootide ehk vastumürgi süstimist. "Uurimuse tulemuste põhjal võib järeldada, et BAM tagab pööratava anesteesia, mis on suhteliselt ohutu nii loomale kui ka loomaga töötavale inimesele," rääkis Semjonov.

Doktoritöö juhendaja on Dr Vladimir Andrianov ja konsultant Dr Jacobus Phillippus Raath (Wildlife Pharmaceuticals South Africa). Doktoritöö kaitsmine toimub 17. detsembril.