Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased uurisid, millised olid koroonaviirusevastaste antikehadega ja antikehadeta inimeste haigussümptomid. 1960 uuritavast 73 olid tekkinud antikehad ja antikehadeta oli 1887 inimest. Teadlased tegid analüüsi Tallinnas Õismäel ja Saaremaal läbi viidud seroepidemioloogilise KoroSero-EST-1 uuringu andmetel.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia teadur Hiie Soeorg ütles, et üht peamist COVID-19-ga seotud sümptomit – palavikku – esines pooltel antikehadega inimestel ja ligikaudu kolmandikul antikehadeta inimestel. Teist olulist sümptomit, köha, oli 43 protsendil antikehadega ja 70 protsendil antikehadeta inimestest. Nohu esines antikehadega ja antikehadeta uuritavatel vastavalt 57 protsenti ja 69 protsenti ning kurguvalu 36 protsendi ja 62 protsendi ulatuses.

Tähelepanuväärne on aga kõhulahtisuse esinemine: see sümptom oli umbes kolmandikul antikehadega inimestel ning alla veerandil nendest, kel antikehad puudusid.

157 ägedat hingamisteede haigust põdenud inimeste sümptomeid analüüsides nähtus, et antikehadega inimestel oli kurguvalu ja köha harvem kui antikehadeta inimestel. Ägedat hingamisteede haigust esines SARS-CoV-2-vastaste antikehadega inimestest vaid viiendikul, mis tähendab, et valdav osa seda ei kogenud. "Kui vaadelda eraldi 55 vähemalt 50-aastast inimest, oli näha, et antikehade olemasolu oli ennekõike seotud kõhulahtisuse ja palavikuga ning nohu ja köha puudumisega," tõstis Soeorg esile.

"Kõhulahtisuse kui sümptomi suur osakaal enam kui 50-aastaste inimeste seas näitab, et kui keskenduda ainult hingamisteede sümptomitele, võib koroonaviirusnakkuse diagnoosimine hilineda või üldse tegemata jääda," rõhutas Soeorg.