Eluslooduse pikk iga on suur juhus
Elu on maakeral püsinud miljardeid aastaid. Kuidas on see nii kaua võimalik olnud? On selle vastupidamuse aluseks vältimatu seaduspärasus või hoopis pöörane juhus? Üks Inglise teadlane väidab, et pigem juhus.
Toby Tyrrell Southamptoni Ülikoolist käitas oma tööandjale kuuluval superarvutil Iridis mahukat simulatsioonimudelit. Mudel arvutas, kuidas võiks muutuda kliima erisuguste juhuslikult valitud omadustega planeetidel mitmesuguste juhuslike seikade toimel kolme miljardi aasta jooksul.
Planeete oli mudelis sada tuhat ja kõigi nendega mängiti läbi sada võimalikku kliimaajaloo stsenaariumi.
Tyrrel uuris saadud tulemuste pealt, kas planeedid, millel algselt valitsesid elukõlblikud tingimused, kaldusid neid pigem säilitama või kippusid need tingimused kliimat mõjutavate vahejuhtumite tõttu pigem kaotsi minema.
Selgus ühemõtteline tõsiasi: suurem osa neist planeetidest, mis mõne stsenaariumi järgi kolm aastamiljardit elukõlblikuna püsisid, ei saavutanud seda püsivust kaugeltki kõigi stsenaariumide korral.
Palju oli niisuguseid planeete, mis säilisid elukõlblikuna ainult väga vähestes stsenaariumides. Sajast tuhandest planeedist tervelt 91 protsendil ei säilinud elukõlblikkus ühelgi läbiproovitud juhul. Peaaegu kõik ülejäänud planeedid kaotasid elukõlblikkuse vähemalt pooltel juhtudest.
Siit järeldub, et elukõlblike tingimuste pikaajaline valitsemine planeedil on tõenäoliselt suur juhus ja õnnelik kokkusattumus.
Meie maakeral on seda õnne seni olnud. Kuid kui näiteks sauruste ajastu lõpetanud asteroid oleks olnud suurem, siis oleks elu Maalt võinud ka täielikult kaduda.
Laiendades tulemusi kogu universumile võime arvata, et suurem osa Maa sarnaseid planeete, millel algselt on valitsenud elu jaoks lootusrikkad olud, on aja jooksul läinud kas liiga kuumaks või liiga külmaks.
Nii võib arvata, et suurem osa Maa moodi eksoplaneete, mida seni on avastatud ja mida kahtlemata veel hulgaliselt juurde avastatakse, on eluta. Aga seda kallimaks ja väärtuslikumaks tuleb siis meie maist elurikkust pidada.
Oma mudelist ja sellel läbi mängitud stsenaariumidest ajendatud mõttekäikudest kirjutab Tyrrell ajakirjas Communications Earth & Environment.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro
Allikas: Vikerraadio