Värskest teadusuuringust selgub, et vähemalt mõnikord õpivad õpilased paremini just traditsioonilisemate ja juba sajandeid ära proovitud meetodite toel. Lugude jutustamine on üks selliseid ammuseid võtteid.

Inglismaa Bathi Ülikooli teadlased Laurence Hurstiga eesotsas uurisid, kuidas teha algklasside õpilastele kõige paremini selgeks, mis on evolutsioon.

Katsetati kahesuguseid meetodeid: õpilasekeskseid, kus õpilased olid haaratud praktilisse tegevusse, ja õpetajakeskseid, kus õpetaja luges õpilastele raamatut ette.

Samuti uurisid teadlased, kas tõhusam on õpetada evolutsiooni inimesega seotud näidete kaudu, näiteks võrreldes inimese ja loomade luid, või abstraktsemate ehk inimkaugemate näidete kaudu, näiteks võrreldes eelajalooliste merelülijalgsete, trilobiitide mustreid.

Kõik meetodid aitasid õpilastel evolutsiooni paremini mõista, kuid nagu Hurst ja kaasautorid ajakirjas Science of Learning tähendavad, andis kõige paremaid tulemusi just raamatust ette lugemine kombineerituna inimkaugete olendite omavahelise võrdlemisega.

Selline tulemus üllatas teadlasi endidki, sest tänapäeval levinud ja üldtunnustatud arusaama järgi tuleks õpilastele anda pigem tegevusülesandeid, mitte lasta neil lihtsalt istuda ja kuulata, ja inimlähedasi näiteid peetakse pedagoogiliselt korrektsemateks kui inimkaugemaid.

Teadlased tunnistavad, et nad said oma tulemuse mõnes mõttes siiski suhteliselt piiritletud valdkonnas, evolutsiooni õpetamises. Võib ju juhtuda, et teiste teemade puhul on tänapäevasemad, kaasavamad, interaktiivsemad ja inimkesksemad õppemeetodid ehk siiski tõhusamad.

Kuid hea õppetund on uurimistulemus sellegipoolest: ka üldtunnustatud tõdesid tasub üle kontrollida, sest äkki nad nii üldkehtivad polegi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.