Organismis vallanduvad stressihormoonid nagu kortisool, lihased lähevad pingesse, süda hakkab pekslema. See on evolutsioonis tekkinud kohastumus, et ebasoodsas olukorras hakkama saada. Pikaajaline stress on aga organismile kahjulik.

Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm mudeli peal uurinud, kuidas stressireaktsioon võis loomade evolutsioonis kujuneda. Mudel võtab arvesse varem mitmetel loomadel tehtud stressifüsioloogia uuringuid ning näitab, kas ja kuidas on eri loomarühmad suutnud stressist tuleneva kasu ja kahju enda jaoks optimaalsesse tasakaalu ajada. Teadlased ise väidavad, et nende matemaatiline mudel on üks esimesi omataoliste seas.

Mudelist ilmneb muu hulgas tõik, et enamikul loomadest kestab stressiseisund pärast seda põhjustavat vahejuhtumit kauem, kui päris optimaalne oleks. Miks see nii on, ei ole selge. Üks võimalik põhjendus on, et organism ei suuda stressihormoone lihtsalt piisavalt kiiresti ringlusest kõrvaldada.

Stressireaktsioon võib olla eri liikidel ja ka ühe liigi eri isenditel väga erineva tugevusega. Teadlased loodavad, et nende uuring võib viia meid nende erisuste mõistmisele lähemale.

Mudelist nähtub veel, et ohtlikus keskkonnas elavatel loomadel on stressi nii-öelda baastase kõrgem kui rahulikumates oludes elutsevatel loomadel.

Mudeli autorid on Šveitsi, Inglise, Soome ja Rootsi teadlased eesotsas Barbara Taborskyga Berni Ülikoolist. Nad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Trends in Ecology & Evolution.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.