Hiina ja Briti teadlased on tuvastanud, et Delavay püvilill (Fritillaria delavayi), mille sibulat kasutatakse hiina meditsiinis, on suuremates korjekohtades hakanud omandama varjevärvust, et taustaga rohkem kokku sulada ja korjajaile märkamatuks jääda.

Hang Sun ja Yang Niu Kunmingi Botaanikainstituudist ning Martin Stevens Exeteri Ülikoolist tegid välitöid Lõuna-Hiinas Hengduani mägedes. Nad uurisid, millistes paikades sarnanes Delavay püvilillede värvus nende kasvukohale iseloomuliku taustavärvusega rohkem, millistes vähem.

Kohalike elanike küsitlemisel selgus, et need paigad, kus sarnasus oli suurem, olid ka kõige tähtsamad korjepaigad. Arvutikuvari abil tehtud katse näitas, et nende paikade taimi oligi inimestel tegelikult natuke raskem nende loomulikul taustal märgata kui mujal kasvavaid sama liiki taimi.

Nii järeldavadki teadlased ajakirjas Current Biology, et just inimeste huvi Delavay püvilillede korjamise vastu on suunanud taimekeste evolutsiooni varjevärvuse omandamise suunas. Järeldus on seda usutavam, et teadlatel ei õnnestunud leida ühtegi looma, kes neid taimi sööks ja kelle eest need end seetõttu varjama peaksid.

Taimetoiduliste loomade vastane kaitsemaskeering on taimeriigis muidu üsna levinud, kuid sama võtte kasutamist inimese pilgu eest peitumiseks ei ole seni veel palju uuritud. Sun, Niu ja Stevens peavad väga võimalikuks, et taimi, mis on märkamatumaks evolveerunud just kaitseks inimese vastu, on maailmas veelgi.

Delavay püvilill on mitmeaastane rohttaim, mille lehtede värvus varieerub hallist pruuni ja roheliseni. Viiendast eluaastast alates kasvatab ta endale igal aastal üheainsa kellukakujulise õie. Viimasel ajal on ta sibul rahvameditsiini droogina senisest enam hinda läinud, mistõttu ka korje on hoogustunud.

Teadlased avaldasid oma uurimistulemused ajakirjas Current Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.