Värske teadusuuring lubab väita, et riikide ja piirkondade vahelised liikumispiirangud ei tarvitse lõppkokkuvõttes olla siiski nii tõhusad, kui alguses võib tunduda.

Haiguse leviku pidurdamiseks võib kasu olla just inimeste liikumisest, juhul kui see liikumine kulgeb tihedalt asustatud aladelt hõredamalt asustatutesse ehk suurlinnadest väikelinnadesse ja maale.

Massimiliano Zanin Hispaaniast Palma de Mallorcast Baleaari Saarte Ülikoolist ja David Papo Itaaliast Ferrarst Itaalia Tehnikainstituudist uurisid matemaatilise mudeli abil, kuidas nakkushaigus inimeste mitmesuguse liikumise korral levib.

Selgus, et pandeemia alguses saavad need riigid, kus haiguse levik on väiksem, reisipiirangutest tõesti kasu – haigestumiste laine jõuab sinna hiljem.

Ent selleks, et see eelis püsiks ka pikemat aega, peab haiguse algne levik ses piirkonnas olema olnud peaaegu olematu, liikumispiirangud tuleb aga kehtestada ülirangelt. Kuid kui nakkus levib juba peaaegu kõikjal, siis ei ole piiride sulgemisest enam mingit kasu.

Zanini ja Papo mudel näitas seevastu, et haiguse üleüldine levik väheneb, kui inimesed kolivad suurematest asulatest väiksematesse. Väiksemad asulad võivad selle tulemusel küll kannatada, kuid tervikuna tõuseb sellisest rändest tulu.

Nii soovitavadki Zanin ja Papo, et inimestel tuleks pandeemia ajal lubada kolida suurematest asulatest väiksematesse, kuid vastupidine kolimine oleks parem keelata.

Oma uuringust ja selle järeldustest annavad nad teada ajakirjas Chaos.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.