Mis juhtub, kui inimesed, s.o töövõtja ja tööandja avastavad tootlikkust parandava allegoorilise "nupu"? Kardetavalt hakkavad seda vajutama mõlemad. Vajutatakse kuni mehhanism läheb katki. Kas see jätab meist naljaka või haleda mulje? Ilmselt sobib tragikoomilisus.

USA sisearhitekt Robert Probst analüüsis kontoritöötajate tegevust ja mõtles välja nn tegusa büroo kontseptsiooni. Aasta oli 1968. Plaan nägi ette eraldada kõigile oma personaalne tööala. Kasutusele võeti kerged vaheseinad. Suhteliselt madalate ja kergete vaheseinte abil loodi hübriidne lahendus omaette olemisest ja avatusest. Seinad polnud mõeldud täielikuks isolatsiooniks, sest üks kontoritöö tootlikkuse suurendamise võti oli kollektiivse tööprotsessi hoomamine.

Vastavalt töisele vajadusele või lihtsalt monotoonsuse murdmiseks sai vaheseinu hõlpsalt ümber paigutada ja luua uusi ruumilahendusi. Personaalses ruumis olid mitmel kõrgusel tööpinnad, millega loodi tegevusse struktuuri, lastes samas aeg-ajalt töötada püstises asendis ja liikuda, parandades istumisest sündivat vaimse töövõime langust. Infovahetuse parandamiseks lisati ruumi avalikke riiuleid huvitava lugemisvara kellegi reisikogemuste või ühiste sündmuste mälestustega. Kollegiaalsuse edendamiseks loodi koosviibimise kohvinurgad.

Kosmosevallutamise ajale sattunud uuendus meeldis paljudele. Järgmiseks ilmus kohale tööandja ja hakkas vajutama tootlikkuse nuppu. Ümberöelduna lisas ta kergelt ümberkorraldavale tootlikule pinnale rohkem inimesi. Vaheseinad muutsid vormi kuni kadusid sootuks ja asemele asus avatud kontori lahendus.

Kes ei olnud sellises keskkonnas töötanud, pidas avatud kontorit põnevaks ja valgusküllaseks. Töötajad avastasid peagi nähtuse tontlikumad omadused. Paar nädalat enne siit ilmast lahkumist oli Robert Probst oma algatuses pettunud ja nimetas tulemust "monoliitseks hullumeelsuseks". Isegi teadlased olid demonstreerinud, kuidas avatud kontori müra langetab olulisel määral analüüsivõimega seotud testi tulemusi, nagu peast arvutamine ja mälust päringute tegemine.

Võiks arvata, et viiruse isolatsioonist kodutööle saadetud hingasid kergendunult avastades, et naaberlauas ei söögi kolleeg hammaste all kraksuvat salatit, saali kaugemast nurgast ei tulistata sinu suunas kellegi telefonikõnest väljuva arusaamatu sõnafragmendi rahega, seljatagant pole kuulda kõrvaklappe kandva ametivenna laulurefrääni purskeid ja harvu vaikuseperioode ei purusta teadvust läbistavalt 10 meetri kaugusel asuva mikrolaineahju kellukese helin. See võiski olla mikrolaineahju hele kelluke, mis äratas kodus olijates arusaamatu ängi

Ennast reetva, kuid samas magusa valuga tajuti töisesse ruumi jäänud ebameeldiva järele igatsust. Leidus neid, kes olid kontoris viibimise ajaks avastanud eskapismi helitaustu pakkuvaid teenuseid nagu myNoise.net. Teenusest oli kujunenud teatud mõttes avalik saladus, millega kalleid kolleege endast eemale tõugati. Näiteks kuulates loodushääli või põgeneti kohviku summutatud, kuid meelehead sisaldava helilõhnaga maailma.

Nüüd hakati samast kohast otsima kontoriruumi helitausta. Seda polnud, otseloomulikult! Teenus rajanes ju kontorist põgenemise illusiooni teenindamisele, aga ajad olid muutunud. Mõned, võimalik, et sajad palved sundisid teenuse arendajat väärtusmaailma korrigeerima ja ta koostas kontori helitausta generaatori. Selles saab reguleerida ruumi kuma, õhu liikumist, kaaslaste vestluspilve, koopiamasina ja printeri müra, klaviatuuri, kirjutamise ja isegi kella helisid.

Murele reageerisid mitmed arendajad. Veebist leiab näiteks The Sound of Colleagues teenuse, milles kontorihelipilti saab muu hulgas lisada kontorikoera haugatusi, kohvimasinast voolava märjukese ja piima vahustamise hääli, avatud aknast kostuvat tänavamelu või aknaklaasile kukkuvate vihmapiiskade heli.

Kes soovib, võib koduse meeleolu äraviimiseks end lõhnastada USA sõltumatu raamatukaupluse Powell loodud uue parfüümiga. Umbes 25 dollarit maksev mõlemale soole suunatud lõhn meenutab vanu raamatuid ja kutsub esile meeleolu miraaže viibimisest salajase raamatukogu atmosfääris.

Kui töövõtja ja tööandja avastavad tootlikkust parandava allegoorilise "nupu", siis tehakse kõik, et seda kasvõi unes puudutada. Töine võime ei paistagi enam olulisena, kui seda asendab illusioon.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".