USA California osariik paigutub majandusnäitajatelt riikide võrdluses viiendale kohale. Samas on tegemist osaga föderaalriigist. Viimane võib jätta mulje, nagu sealsed otsused oleks kohalikku laadi. Esimene võib jätta mulje, nagu sealsed otsused mõjutaksid kogu maailma. Kuidas võtta? Meie aega iseloomustavadki taolised uudsed olukorrad.

Värskete valimistega seoses paluti California valijate abi otsustamaks, mis saab neist töö tegijatest, keda tuntakse juhutöötajate, platvormimajanduse töö osapoolte, vabakutseliste või vabaturu töövõtjatena. Siin ei kehti ütlus, et heal lapsel on mitu nime, vaid õigem on rääkida segadusest. Samuti on õige lähtuda alusideest, mida selgitab viide platvormile.

Platvormi all mõeldakse töö või kapitali vahendamise infotehnoloogilist keskkonda, mille abil teineteise leiavad töö pakkujad ja tööpanuse soovijad. Majanduslikus mõttes on see tõhus lahendus, milles on pakkumine ja tarbimine tasakaalus. Kirjeldatud tõhususe tõttu usutakse, et enamus tulevikutööst rajaneb platvormimajanduse mudelile. USA-s peab end seda tüüpi töö tegijaks juba umbes 57 miljonit alamat ehk kolmandik tööealisest elanikkonnast.

Vabakutselisus ei kajasta sama töökorraldust, kuigi sellist vaba agendi mõistet kasutatakse päris tihti platvormimajanduse töötajate kirjeldamisel. Vabakutseliste töötajate kultuur on vanem ja sarnaneb pigem füüsilisest isikust ettevõtjale. Vaba või iseseisev töövõtja ei pea kasutama Uberi-laadset klientide otsimise keskkonda, mistõttu pole antud sõnakasutus täiesti korrektne.

Sõna "gig" pärineb sõnast "engagement" ehk kokkuleppest ja see pärineb eelmise sajandi alguse USA džässmuusikute õhtuseid tööotsi tähistavast fraseoloogiast. Taolised kokkulepped sarnanevad enim praegusele olukorrale, milles leidis muusik tööd, kui seda soovis mõni kõrtsmik või klubiomanik. Toona puudus vaid nutitelefoni rakendus.

Californialased pidid hiljuti otsustama, kas tehnilise keskkonna pidajast kliendi vahendaja peaks täitma tööandja rolli. Paari sajandi pikkuse ja streikidest pikitud vaevalise poliitilise teekonna tulemusel kujundatud töökorraldust reguleerivad seadused tagasid töötajatele teatud õigused ja töö andjale teatud kohustused.

Sama ei saa pakkuda takso kunde. Tema maksab tasu ja ei pruugi kohtuda teda sõidutanud teenindajaga enam ealeski. Nii nagu poes saavad kliendid kokku kauba pakkujatega või patsiendid haiglas tervishoiutöötajatega, paistab esialgu ka tööd ja töötavat kapitali vahendav virtuaalne infoplatvorm välja poe või haigla moodi.

Teenuste turul ei taha pakkumise ja nõudluse destillaadi valmistajad oma retsepti ebaefektiivseid kohustusi. Nad ei taha olla vanamoodsad tööandjad vanamoodsate seaduste ja kohustustega, sest nad peavad end uue ajastu pioneerideks. Arusaadavalt tähendab taoline hoiak tõsist kultuuri- ja väärtuslõhet, mille valu tajutakse mitmel pool maailmas.

California seadusandjad otsustasid uudset olukorda suruda vanasse malli, pakkudes valijatele otsustamiseks, kas näiteks taksojuht või toidukuller on iseseisev töövõtja või tema tööd vahendava platvormi töötaja. Viimane tähendaks sadadele tuhandetele uue töövormi kasutajatele paremaid sotsiaalseid tagatisi ja platvormipidajatele suuremat vastutust.

Esialgsete tulemuste põhjal paistab, et peaaegu kaks kolmandikku USA üheks kõige progressiivsemaks peetud osariigi valijatest eelistavad jätta juhutöömajanduse töötajad iseseisvateks töövõtjateks. Mõneti üllatava otsuse taga on mitu põhjust.

Üks on seotud kindlasti paarisaja miljoni dollari suuruse reklaamikampaaniaga. Selle omapärana panid nii suure raha panid välja Uber, Lyft, Doordash ehk firmad, mis pole kunagi kasumis olnud. Raha tuleb uue ajastu äriplaani uskuvatelt investoritelt. Vastupidise tulemuse poolt olnud paljud taksojuhid ja ametiühingud suutsid vastata rahaliselt umbes kümme korda väiksema reklaamikampaaniaga.

Umbes 70 000 California vabakutselist veoautojuhti teeb platvormitööd. Nemad teenivad suhteliselt suuri summasid ja omavad ka suurte veoautode omanikena suuri kohustusi. Nende jaoks tähendas uus seadus konkurentsieelise kaotamist ja koormamist suurte transpordifirmadega sarnaste kohustustega. Seetõttu olid nemadki seadusuuenduse vastu.

Järgnevalt saab näha, kuidas joonduvad ülejäänud USA osariigid ja milliseid lahendusi mõeldakse välja platvormimajanduse osapoolte huvide kaitseks. Tähelepanelik peab olema kogu maailmas, sest nagu arvatakse, on see ilmselt töökorralduse tulevik.