Apple võib tulla välja oma otsingumootoriga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Suur küsimus on, kuidas Apple otsingute pealt raha teenima hakkaks.
Suur küsimus on, kuidas Apple otsingute pealt raha teenima hakkaks. Autor/allikas: Dmitry Chernyshov/Unsplash

Väidetavalt on Apple kasvatanud oma otsinguteenust väikesest liblikavõrgust suureks traallaevastikuks. Samuti on ettevõttel tasemel otsingumootori arendamiseks piisavalt vaba raha ja tehnilist ekspertiisi, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Ameerika andis maailmale parditesti. Kes ei tea, millest jutt käib, saab vastuse Google abil. Ameerika andis maailmale ka Google'i, Aga olgu! Test küsib, mille või kellega on tegemist, kui see kõnnib nagu part, prääksub nagu part ning sellel on pardi suled ja pardi välimus. Kuigi vastus peaks olema part, kirjeldab test abstraktsemat olukorda, milles vastus ei ole part. Test püüab õpetada märkama ja kokku viima tükk aega nähtaval olnud vihjeid, et mõista, miks midagi juhtub või milline keegi tegelikult on.

Proovime testi järgmiste tähelepanekute peal. Mõned aastad tagasi lahkus Google'ist otsinguteenuse juht John Giannandrea. John leidis peagi uue töö. Järgnenud aastatega moodustas ta endale uue ja huvitava meeskonna. Teist tähelepanekut kuuleb aeg-ajalt veebiliikluse logisid vaatavate süsteemiadministraatorite käest. Nad on mõnda aega märganud otsinguteenustele iseloomuliku andmetraalimise agentide seas uue nimega tegelast. Kolmas vihje seostub sellenädalase kohtukaebusega, milles süüdistab USA valitsus Google'it otsinguteenuse monopoliseerimises.

Ümberöelduna motiveerib sealne juhtkond teisi IT-ettevõtteid oma otsinguteenust arendama. Vihje ise küsib ridade vahelt, kellel on nii palju raha, et luua Google'i otsingust parem teenus. Sellise raha ja teostusvõimekusega ettevõtted on olemas, kuid neid ei ole palju. Võimalikest võib osa kohe välja jätta, kuna neid see valdkond ei huvita. Alles jääks need, kes tahaksid Google'iga sõdida. Neist jääks alles need, kes on seda juba mitu korda teinud. Loetelu pole pikk. Võimalik, et piisab isegi ühest sõrmest.

Tehnoloogiasõber peaks neist vihjetest allegoorilise pardi ära tundma. Vastusega pikemalt venitamata asus John Giannnandrea tööle Apple'is. Veebiliikluses traalivad infot Apple'i otsingurobotid. Sama firma on Google'iga sõdinud mobiiltelefoni tarkvara Androidi pärast, kaarditeenuste paremuse nimel ning veel mitmel intellektuaalomandi ja ärisuhetega seotud teemal.

Ligemale kahe triljoni dollari suuruse börsiväärtusega ja maailmas väärtuse poolest teise positsioonil paikneva firma kassas on vaba raha paarsada miljardit dollarit. Seda võib-olla ei peagi kasutama, sest Google ise varustas Apple't iga aasta kuni 12 miljardi dollariga, et viimane lubaks oma telefonidesse ja arvutitesse paigutada nende otsinguteenust. Lisaks heidetakse Apple'ile pikemat aega ette, et see pole teinud midagi uut ja huvitavat. Järsku teeb uue otsinguteenuse?

Väidetavalt on Apple kasvatanud oma otsinguteenust väikesest liblikavõrgust suureks traallaevastikuks. Kuulduste järgi kasutaks Google'i rünnakuga kaasnevaid meeleolusid uue teenuse lansseerimiseks. Vaatlejate hinnangul otsinguteenus juba töötab. Antud võimalusele osutab otsingurobotite aktiivsus. Teenuse värav on seni veel saladus. Sestap pole võimatu, kui lähiajal kuulutatakse välja uus otsingumootor – või siis ka mitte.

Lõpuks saab igaüks oma infopäringud lahendatud ka Google abil. See ei keela aga mõtlemast, et kui keegi teeks Google'iga uue, tõsiselt konkureeriva teenuse, milles peaks seisnema selle paremus. Samaväärse teenuse puhul töötaks uue tulija vastu inimeste harjumus. Google'iga ollakse sedavõrd harjutud, et firma nimest sai mitmes keeles otsingut kajastav uus-sõna – googeldamine.

Otsing oleks samaväärne, kui klient seda sellisena tajub. See tähendab, et enamus kasutajaid ei teeks vahet talle vastusena näidatud tulemuste headuses, sest ta ju ei teadnud, milline on õige vastus. Vastuse pidi tooma otsinguteenus.

Vaatlejad pakuvad Apple'i võimaliku otsinguteenuse eeliseks privaatsust. Google'i puhul on teada, et firma painutab otsingute tulemusi vastavalt sellele, mida on küsija kohta talle teada. Firma teab maailma kodanike kohta usutavalt palju rohkem, kui osatakse või isegi juletakse oletada. Pikk ja habemega teema on seni väheseid Google'i teenustest eemale hirmutanud. Hea alternatiiv ju puudub.

DuckDuckGo püüab pakkuda alternatiivi, aga näiteks Eestit puudutavad otsingud kukuvad välja üpris õnnetutena. Tõenäoliselt on küsimus ressursi nappusest, millest ei jätku maailma inforuumist ülevaate koostamiseks. Ülesanne on astronoomiliselt suur. Meile nähtavas universumis hinnatakse olevat üks miljard triljonit tähte. Käesoleval aastal ületas meie toodetud digitaalse inforuumi maht baitides tähtede arvu nelikümmend korda. Seega on, kus otsida, kui vaid ramm üle käiks.

Apple'il võib olla finantsilist ja tehnoloogilist rammu, ärilist kiusu ning majanduslikku ratsionaalust asumaks andmekosmose giidiks. Apple sai rikkaks, müümata Google'i moodi reklaame. Järelikult võiks kliendid tunda kasutajate profileerimise ohust end vabamalt.

See jätab alles küsimuse, kuidas firma tasuta teenuse pealt raha teeniks- Järsku võiks see pakkuda teenust vaid õuna- logoga toodete kasutajatele? Sel moel toetaks uus teenus firma toodete ostu ehk juba tuttavat äri. Sestap kasutades pardi testi, saab selle testi kultuuripärandist varsti teada Apple kaudu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: