Nichola Raihani ja Elena Zwirner Londoni University College'ist tegid aastatel 2014 kuni 2016 osaluseksperimente 24 Inglismaa, Walesi ja Šotimaa linnas, kokku 37 linnaosas.

Katsed olid iseenesest üsna meeleolukad. Ühes neist poetasid teadlased maha ümbriku, millel oli saaja aadress ja postmark peal. Vaadati, kas keegi korjab selle üles ja paneb posti. Mõnel juhul pistsid teadlased kirja ka auto klaasipuhastaja alla, selle juurde aga ka sedeli palvega kiri postitada.

Teises katses pillas teadlane Zwirner justkui kogemata maha 20 kaarti ja asus neid ükshaaval üles korjama. Seepeale vaadati, kas mööda kõndiv inimene tuli appi või mitte. Mõnikord palus Zwirner möödujat ka ise appi, mõnikord mitte.

Kolmandas katses uuriti, kui meelsasti autojuhid jalakäija üle tee lasevad. Zwirner astus läheneva auto ees sõiduteele ja vaatas, kas juht vähendab kiirust või peatub või mitte. Loomulikult jälgis ta, et auto kiirus ja vahemaa oleksid ohutud ning astus vajadusel kõnniteele tagasi.

Tulemused olid päris põnevad. Selgus, et erinevalt ehk tavapärasest eelarvamusest ei olnud inimesed väiksemates linnades keskmiselt sugugi nii väga abivalmimad kui suuremates linnades.

Vahe tõi sisse aga elanike elatustase. Jõukama rahvaga piirkondades pandi posti kolmveerand katseümbrikest, vaesemates kantides aga vaid kolmandik kuni pooled.

Huvitaval kombel on mõnedes varem tehtud uuringuis ilmnenud, et rikkamad inimesed on vähem abivalmid, kuid võib-olla on asi selles, et need varasemad uuringud on tehtud laboris, mitte linnatänaval.

Oma uuringust kirjutavad Raihani ja Zwirner Briti Kuningliku Seltsi toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.