Inimestevahelistel suhetel on väärtus. Suhe rajaneb jagatud väärtustele, usaldusele, koostööle, üheskoos tunnetatud identiteedile, vastastikkusele jne. Suhted on vajalikud gruppide toimetulekuks. Rühmad on vajalikud indiviidide toimetulekuks. Järelikult mõni suhe võib olla teistest väärtuslikum.

Väärtust lähemalt uurides selgub, et see on osa sotsiaalsest kapitalist. Sotsiaalne kapital sisaldab füüsilisi asju ja mittemateriaalseid nähtuseid. Viimaste hulka kuuluvad näiteks iseseisvus, isikuomadused, harjumused, teadmised, suhted jmt. Materiaalsete asjade seas on avalikult huvitavaks ja väärtuslikuks peetavate esemete ning võimaluste omamine või võimalus nendega kokku puutuda. Seega osaliselt eraomandisse kuuluv või avalikus ruumis kättesaadav, näiteks ilus kodu ja võimalus käia teatris vmt.

Kõik loetu kuulub iga indiviidi juurde ja käib temaga kaasas. Detailid, sealhulgas väärtused jagunevad indiviidide vahel ebaühtlaselt ja sotsiaalset kapitali omatakse erineval määral. Sotsiaalset kapitali kasutatakse suhtlemisel, suhetel algatamisel ja arendamisel ning võimaluste loomisel.

Vastavalt kapitali määratlusele on tegemist väärtusega ehk soovitud teguriga, mille puhul siiski ei huvituta niivõrd selle omamisest, vaid kasutamisest, kuna alles siis tekitatakse ihaldatud hüvesid. Sotsiaalne kapital peaks aitama arendada rühma toimimist, tekitades avalikke hüvesid ja teenindades samas individuaalset edukust, mis motiveerib indiviide seda juurde hankima.

Tundmatu inimese peale vaadates on sotsiaalset kapitali keeruline hinnata. Omanik peab seda kuidagi signaliseerima. Järeleproovitud lahendusteks on näiteks viisakas ja abivalmis käitumine ning riietumine. Esimene valgustab midagi mittemateriaalsest ja teine materiaalsest kapitalist.

Rõivaste kasutamine sündis sotsiaalse arengu tulemusel esmalt keha kaitsmiseks, hiljem keha varjamiseks ja lõpuks varjujääva signaliseerimiseks. Riided vihjasid, kas tegemist on mehe või naisega, puusepa või hobusekasvatajaga, vaese või rikkaga. Rõivaste lugu on pika ajalooga ja jätkuvalt arenev. Ühe arenguna paigutub rõivaste sotsiaalse kapitali signaliseerimise raskus uude kohta. Selleks ei ole enam kingad, käekotid, sukad-sokid, trimmis kleit ega moekad püksid.

Vihje muutusest leiab viimased paarsada aastat USA-s peamiselt kontorirahvale sotsiaalse signaliseerimise vahendeid valmistanud kuulsa rätsepaateljee Brooks Brothers pankrott. Firma oli kaks sajandit katkematu eduga riietanud ameerika äriklassi, elanud üle Suure Depressiooni, kaks maailmasõda, hipiajastu ning isegi uuel sajandil liberaalseks muutunud riietumiskultuuri.

Viimast tuntakse uuel mandril "Casual Friday" kontseptsioonina, mille sisuks oli kompromiss pikkade tööpäevadega piitsutatud ametnikele hoida natukene riiete vahetamise pealt aega kokku ja siirduda viimasel tööpäeval otse töölt nädalavahetust pidama. Ontliku kontorirõivastuse puhul on sotsiaalse kapitali signaalide valik väike ja rõhku pannakse mängule brändidega. Just sinna oligi paigutanud kallist rõivast tootev Brooks Brothers oma lisandväärtuse pakkumise.

Lõppenud suve keskel kuulutas firma välja pankroti, süüdistades Covid-pandeemiast tühjaks jäänud kaubandustänavaid. Viirus ei olnud siiski tegelik põhjus, vaid päästiksündmus, mis vallandas omanikes allaandmise hoo. Tegelikuks languse põhjuseks võib pidada aastaid taamal hiilinud kaugtööd. Kodust tööd tehes võis olla kasvõi pidžaamas. Kodust ei tehtud tööd kallis kontorimundris. Covid õpetas ja sundis masse hüppeliselt kaugtööd tegema ning rõivas kaotas sotsiaalse kapitali signaliseerimise võimalusi.

Oluliseks muutus ekraanil kuvatu. Veebikaamera läbi kuvandus inimese olemus läbi teistsuguste asjade. Sündisid uued hindamiskriteeriumid taustale jäänud raamaturiiuli sisust, kunstist, ruumi olemusest, taimede ja lemmikloomade olemasolust, valgustusest ja üldisest kompositsioonist. Väärtus koosnes ainult pildile jäänust, sõltumata sellest, kas inimene kandis ekraanist väljajäävas osas vanu tuhvleid ja ujumispükse või kalli brändi kostüümi.

Brooks Brothers tegutses võib-olla liiga järsult, sest teised tuntud moemajad nägid hädas uut võimalust ja otsustasid asuda võitlusesse ekraanile jääva osa nimel. Miuccia Prada omanimelise kuulsa brändi peadisainer tunnistas seoses Milanos korraldatud virtuaalse moenäitusega, et mood peab reageerima tegelikkusele.

Pange siis tähele, kuidas kaubamärgid ja moeka eristumise fookus hakkab koonduma õlavöö ülemisse, pildile jäävasse ossa. Sinna kogunevad väikeseks muutuvad kotikesed, arvatavalt lähevad moodi erinevad peakatted, kaelaehted, õlakud jmt.

Pange fantaasia tööle, sest suhtlemisel täidab infovoost olulise osa sõnatu kommunikatsioon.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".